Eesti kalurite huve kaitsesid Pihkvas valitsuskomisjoni liikmed, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu esimees Urmas Pirk ja Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing, kes andsid läbirääkimistest ja kokkulepete sõlmimisest ülevaate Vooremaale. “Kohtumistel ja kompromissideni jõudmisel tegi olukorra keeruliseks asjaolu, et Eesti kalurid olid püügikvoote ületanud. Ülepüügis ei saa süüdistada aga mitte ainult kalureid., ka riigiesindajad keskkonna- ja põllumajandusministeeriumist peavad püügikvootidest kinnipidamist väga täpselt jälgima. Rakendada tuleks ka Venemaal edukalt läbi proovitud praktikat, kus püügikvoodid jagatakse kalastamisega tegelevate firmade vahel. Vene valitsuskomisjon soovitas ka Eestis sellist kvootide jaotust rakendada,” rääkis Priit Saksing. Tema sõnul on tarvis valitsuse ja Riigikogu tasemel vastava korra kehtestamiseks vajalikud seadused välja töötada.
Urmas Pirk märkis, et läbirääkimistel saavutati ilma eriliste vaidlusteta ahvenakvoodi suurendamine 1000 tonnile, mis tähendab 2,5-kordset suurenemist. “Latikakvoot jäi 625 tonnile, seda vähendati Eesti poolel rohkem püütud 12 tonni haugi arvelt 25 tonni võrra. Koha- ja haugikvoodid jäid sellisteks, nagu need lepiti kokku 2006. aasta kevadel. Uued kvoodid lepitakse kokku 2007. aasta kevadel toimuval valitsuskomisjonide kohtumisel,” rääkis Urmas Pirk.
Priit Saksingu ja Urmas Pirgi sõnul ei toetanud Venemaa valitsuskomisjon Eesti valitsuskomisjoni taotlust pikendada suuresilmaliste võrkudega püüki 5. maini. “Suurte jõupingutustega saime püügipikenduse 25. aprillini. Möödunud aastal võis suuresilmaliste võrkudega püüda kuni 20. aprillini. Võrgusilma suuruseks lepiti kokku 65 millimeetrit,” rääkisid kaluriorganisatsioonide juhid. Väikesesilmalise ehk särjevõrgu püük algab riikidevahelise kokkuleppe kohaselt 2007. aasta 1. aprillil ja kestab 5. maini.
“Vene Föderatsiooniga ootavad ees uued kalandusalased kohtumised ja lepingute sõlmimised. Seega on oluline, et Eestis kujuneks riigi, ettevõtjate, teadlaste ja teiste asjaosaliste jõupingutuste tulemusel välja heatasemeline kalapüügikultuur, kus peetakse lugu ausast konkurentsist, kvaliteedinõuete täitmisest kala püüdmisel ja töötlemisel ning tehakse investeeringuid ettevõtluse arendamiseks,” ütles Priit Saksing.
JAAN LUKAS
