Juba sestsaatil, kui selgeks sai, et kevad tänavu suurt sooja ei too, hakati ootama suve. Nüüd on ta käes ja ega ilma üle tõesti nuriseda saa: heitlik küll, kuid jaganud nii hirmu kui armu ehk nii ööjahedust ja tugevaid tuuli kui leebet päikesepaistet.
Maasikaaeg on kõrgpunkti jõudmas. Need, kes vähese vaevaga talvehoidised kätte tahavad saada, loodavad hindade kukkumist; need, kes kasvatades-korjates higi valanud, seda just ei igatse, aga… Maasikmari on igatahes meie kliima üks hõrgumaid, samas ka kõige lühema säilivusajaga aiamaiusi, pikka puhma küljes pidamist ega ka korvis loksutamist ei kannata. Kui marju palju, tuleb neid hoolega süüa ja kähku keeta või külmutada, et talvelgi hea võtta oleks.
Täna on heinamaarjapäev. Sel puhul soovitas vanarahvas heinatöös pisut vahet pidada. Mõnel pool jõid naised ka maarjapuna. Kel pole tarvis heina varuda, võiks ehk rohimisest ja muruniitmisest pisut hõlpu võtta ja kohe südamest maasikatega maiustada – need ka punased ja pealegi väga tervislikud.
Mõnusat marjaaja algust!