Möödunud nädalal tähistati Eestis südamenädalat. Põltsamaa perearsti Riho Pettai hinnangul tuleks rahvale tervislikku toitumist ja elustiili meelde tuletada iga päev, mitte ainult kampaania ajal. Kui saaks jagu ülekaalulisusest ja suitsetamisest, oleks see tohutu võit, sest just need on südame tervise seisukohalt kõige tähtsamad.
Kas inimeste suhtumine oma südame tervisesse on nende aastate jooksul muutunud?
Inimeste suhtumine on muutunud, sest ka toidu valik ja koostis on selle aja jooksul muutunud. On hakatud tervislikumalt toituma. Kindlasti on oma osa ka pideval meeldetuletamisel nii arstide kui ajakirjanduse poolt.
Rahvas on hakanud natukene tervislikumalt toituma, aga sellele pööravad rohkem tähelepanu keskealised ja vanemad inimesed. Noorematele küll koolis räägitakse, mida on tervislik süüa, aga praktikas seda kuigi palju ei tähelda, eriti meeste hulgas.
Kas keskeaks on inimene ennast juba rämpstoiduga ära rikkunud? Kas vale söömise mõju on pikaajaline?
Kui juba kaheksa-aastane toitub rohkem krõpsudest, joob pidevalt koolat ja istub arvutimängude taga, siis kindlasti annab see talle tõuke, et ta rasvub tulevikus rohkem ja rasvumine algab ka palju varem.
20-aastane võib veel teha, mis ta tahab, ta ei pruugi näha oma vale söömise tulemusi. Hirmuga hakkab inimene tervislikult toituma alles siis, kui oht rasvuda on juba silmaga näha.
Üle 20-selt on juba rasvumine näha, kes tahab seda näha. Peaks hakkama sellele oma eluviiside ja toitumisega reageerima.
Kahjuks pole õige toidu valimine nooremate juures väga levinud. Rohkem jälgivad seda, mida nad söövad, pensionärid ja vanemad inimesed, aga selleks võib neil olla ka majanduslik tõuge. Pension pole suur, inimene on sunnitud kalkuleerima.
Südamenädala kampaaniareklaamides näidatakse, et inimesed lähevad aina paksemaks, kas see on ka nii?
Paistab, et nooremate ja keskealiste ülekaalulisus on suurenenud küll. Inimene tuleb vastuvõtule, ta on ülekaaluline ja tüse, me anname talle soovitusi, kuidas õigesti toituda ja oma eluviise muuta.
Kas toitumises tõesti peitub ime, kas see aitab?
Kindlasti aitab. Ülekaalulisus on enamasti seotud toitumisega. Põhiraskus on toidu valikul, sellel, kui palju ja mida süüakse.
Kas dieedid teevad imet, kas veepaast aitab rasvast lahti saada ja kas seda võib igaüks proovida?
Kui pole olulisi terviserikkeid ja haigusi, siis lühikest aega võib ju dieeti proovida, aga ükski lühike dieet ei vii pideva resultaadini. Pigem kipub olema nii, et need, kes võtavad kaalus kiirelt alla, suudavad seda hoida ainult mõned kuud, hiljem võtavad aga veel rohkem juurde. Toitumise muutumine peaks olema püsiv, kuude ja aastate kaupa. Kuid kui iseloomu jätkub, siis võib tulemus olla ka äkkdieedil: inimene võtab alla ja säilitab seda kaalu aastaid.
Kuivõrd niisugune südamenädala kampaania inimesi reaalselt mõjutab?
Kampaania mõjutab inimesi kindlasti, see aitab rohkem probleemile tähelepanu pöörata. Arstide töö tulemusi kampaania muidugi ei mõjuta, meie tegeleme sellega iga päev.
Kas inimesed tulevad kampaania tulemusena oma südant kontrollima?
Enamik, kes kampaania käigus ennast kontrollima tulevad, on ikka pensionärid, kes on juba kontrollitud, kelle kolesteroolitase on mõõdetud, kellele on soovitused juba antud ja ka ravi määratud. Nooremate ja keskealiste patsientide osakaal ei tõuse.
Kuidas siis noorteni ja keskealisteni jõuda?
Kogu aeg, iga päev tuleks rõhutada, mis on tervislik toit, aina korrutada, et suitsetamine on halb. See töö on pidev ja pole kampaaniaga lahendatav. Ülekaalulisus vajab igapäevast teavitustööd. Nii internetis kui teles võiks rohkem infot olla. Pole vaja ülipikki tervisesaateid, vaid need võiksid olla lühikesed ja mõjuvad klipid.
Tegelikult algab asi ühiskonna suhtumisest. Naiste ja meeste maailmad on selgelt erinevad. Naistel on ilumall ees, nad joonduvad modellide järgi, seetõttu pööravad paljud ka tervislikule toitumisele tähelepanu. Meeste puhul puudub eeskuju, kes ütleks: ärge tarvitage alkoholi, ärge suitsetage, ärge olge ülekaalulised! Positiivseid eeskujusid napib.
Rasvumine toob sageli kaasa ka kõrge vererõhu. Kas see on ravitav või peavad inimesed elu lõpuni rohtu võtma?
Kui vererõhu tõus on väike ja kui on tegemist näiteks ülekaalulise keskealise inimesega, siis oleneb palju temast endast. Kui ta ikkagi langetab kaalu 10 või 20 kilo, siis langeb ka tema vererõhk ja olukord võib normaliseeruda ravita. See eeldab, et inimene muudab oluliselt oma eluviise.
Toitumisega on võimalik kolesteroolitaset alandada, aga see alandamine, mis toitumisega saavutatakse, väga suur ei ole. Kõike pole võimalik dieediga reguleerida, mõnikord on vaja ka ravimit sinna kõrvale. Siis on arsti külastamine oluline. Enamikul täiskasvanud eestlastest on kolesteroolitase pisut kõrge.
Mingis eas ainevahetus aeglustub. Kas neil võluabilistel, mida reklaamitakse ja soovitatakse apteegist osta, on mingi mõju ka või ainult platseeboefekt?
Taimsetel preparaatidel on kindlasti mingi mõju, aga see saab olla väga väike.
Taldrikureegel
*Pool taldrikust olgu värske ja värviline, siia kuuluvad kõik aedviljad, ka marjad ja puuviljad. Näiteks võiks taldrikul tihti olla porgand, kapsas, kaalikas, seller, spinat, lillkapsas, brokoli jms.
*Veerand taldrikut võib täita liha, kala, munade, tofu, juustu, kaunviljade, seemnete, pähklitega jms.
*Veerand ruumist jäägu tärkliserikastele toiduainetele, nagu kartul, leib, riis, pasta, tatar, kruubid jne.
iii
JAANIKA KRESSA
