Nii möödunud kui ka sel nädalal võib Kuremaal tavalisest rohkem vene keelt kuulda. Kõnelejateks on enamasti noored, aga väga pikad mehed — Peterburi klubi Spartak korvpallurid.
Möödunud nädalal oli Kuremaa spordikompleksis treeninglaagris Spartaki 16-18-aastaste võistkond, mida juhendab Aleksandr Poljakov, sel nädalal kuni 22-aastaste võistkond, mida juhendab Jevgeni Kisurin.
“Kuremaale tulime treenima sellepärast, et siin on kõik, mida meil laagri läbiviimiseks vaja, kompaktselt koos: spordi- ja jõusaal, ujula, hostel ja söögikoht,” ütles Aleksandr Poljakov, kui temaga möödunud nädalal kohtusime. “Leningradi oblastis meil selliseid tingimusi võtta pole, kodulinna treenima jäädes poleks see aga enam laager.”
Siinsed teenused on Poljakovi sõnul soodsad ning et klubil on oma buss, ei paisuta ka transpordikulud laagri eelarvet väga suureks.
“Võib öelda, et siin olles ei kuluta me rohkem, kui oleksime seda teinud kodus elades ja treenides,” ütles Aleksandr Poljakov. “Kuremaa-suguses väikeses asulas pole aga poistel mingeid ahvatlusi, mis mõtted treenimiselt kõrvale kallutaksid, vaid kõik saavad pühenduda tööle. Ning seda tegema me siia ju tulime.”
Tänu sellele, et internet on hästi kättesaadav, oli poistel treeneri sõnul võimalus õhtul kodumaiseid uudiseid lugeda ning sõprade ja pereliikmetega suhelda. Need, kellel kevadel ees kooli lõpetamine, üritasid trenniväsimusele vaatamata õppida. Kõik olmemured leidsid treeneri sõnul Kuremaal kiire lahenduse, söögimure sealhulgas. Venemaal ollakse nimelt harjunud pisut teistsuguse toidusedeliga kui meil. Näiteks soovisid peterburilased näha praelisandina kartuli kõrval ka makarone ja riisi.
Möödunud nädalal Kuremaal viibinud võistkonnal oli siin viibides väga konkreetne eesmärk: lihvida vormi Venemaa oma vanuseklassi (1993.-1994. a sündinud) noorte meistrivõistluste finaalturniiriks, mis algas üleeile Moskva lähedal Himkis. Seal tahavad Spartaki noored auhinnakohtade eest võidelda.
“Ambitsioonid on meil suured ja kui turniiri võidame, siis tuleme kohe päris kindlasti ka tuleval aastal finaalturniiri eel siia treenima,” ütles Aleksandr Poljakov muiates.
Isu suur, võimeid kuidas kellelgi
Tema sõnul kuuluvad vaat et pooled ta hoolealustest oma vanuseklassi Venemaa koondisesse, nii et neil tuleb osaleda ka koondise laagrites. Mõned poisid teevad aga noorusele vaatamata kaasa juba Spartaki põhimeeskonnas ning saavad mängimise eest ka palka.
“Isu korvpalli mängida on kõigil suur, aga kõigile pole selleks ühepalju eeldusi antud. Mõned on oma lae juba saavutanud, mõnest kuuleme aga tulevikus veel nii mõndagi,” ütles 17-aastase treenerikogemusega Aleksandr Poljakov, kelle enda korvpallurikarjääri laeks jäi Nõukogude Liidu üliõpilasmeistri tiitel, mille ta võitis Leningradi Uljanov-Lenini nimelise Elektrotehnika Instituudi meeskonna koosseisus 1988. aastal.
Võistlusmomenti said Peterburi noored trennile vahelduseks kogeda ka Eestis viibides: neile korraldati kaks sõpruskohtumist, milles vastaseks Salva/ Tartu Rocki A-klassi meeskond. Üks mäng mängiti Kuremaal, teine Tartus.
Et Peterburi korvpallurid tee Kuremaale leidsid, selles on “süüdi” sõprus, mis seob Aleksandr Poljakovi ja Kuremaa ujula juhatajat Raivo Trallat juba 1997. aastast, mil Poljakov oma võistkonnaga Mustvees Tralla korraldatud noorteturniiril käis.
“Teist nii hästi korraldatud noorteturniiri pole ma näinudki. See oli tõeline korvpallipidu!” meenutas Poljakov ja kinnitas, et Raivo Tralla nimi on tema jaoks justkui usaldusväärne bränd või kvaliteedi garantii: kus on Tralla, seal on kord majas ja kõik probleemid leiavad lahenduse.
Kord majas
Esimest korda käisid Spartaki noored Kuremaal treenimas talvel, uuesti tahetakse tulla augustis.
“Suvel loodame ära proovida ka suurepärase Kuremaa järve, mida me seniste siinviibimiste ajal lume ja jää alt õieti näinudki pole. Jooksurajad pidid siin samuti head olema,” ütles Poljakov, lisades, et siia toodaks hea meelega treenima ka Spartaki põhimeeskond, ent paraku pole nende jaoks siinses hostelis piisavalt sobiva mugavusklassiga tube: meistriliiga mängijate nõudmised on ju juba natuke suuremad kui noorteklassi korvpalluritel.
“Peterburi korvpalluritel on kord majas,” tunnustas külalisi omalt poolt Kuremaa ujula juhataja Raivo Tralla. “Kui treener ütleb näiteks, et on vaikne tund, siis on tõesti vaikne tund. Imestama paneb see, et nii noortel sportlastel on laagris juba arst kaasas, kes koostab menüü ja hoolitseb tervise eest. Poisid ise on aga viisakad ja teretavad kohalikke juba eesti keeles.”
Tralla sõnul on Spartaki noortevõistkonnad hästi komplekteeritud ja professionaalselt juhendatud.
“Vaata, suu ammuli, kuidas töö käib,” tõdes Tralla. “Ja kui arvestada, et heade tingimuste otsinguil ei peeta paljuks noori piiri taha treenima tuua, siis võib öelda, et korvpalli tuleviku eest hoolitsetakse Venemaal hästi. Meil ei jää muud üle, kui tõdeda, et oleme neist kaugele maha jäänud.”
Raivo Tralla sõnul tasub Kuremaal pingutada selle nimel, et saada Peterburi Spartaki põhi-treeningbaasiks. Ehkki klubi ehitab endale kodulinna uut spordihalli, soovivad nad treeninglaagreid edaspidigi pidada suurlinnast eemal looduslikus keskkonnas. Et klubi juurde on moodustamisel ka spordikool, tuleb treenitavaid vanusegruppe juurdegi, nii et tööpõld laagrite korraldamisel oleks lai.
i
RIINA MÄGI
