Võrkpalligi kõksitakse lihtsalt üle võrgu, sulgpalli saab oma lõbuks
toksida, kõrtsikakluses on elemente nii poksist, judost kui teistest
võitlusviisidest jne. Neile, kellele sellisest väljundist ei piisa, kes
tahavad antud aladel olla teistest paremad, teevad selle nimel trenni,
käivad regulaarselt võistlustel ja hoiavad oma võistlusvormi. Kõike
seda tehakse ka petangis. Kevadel Eestis petangikohtunike koolituse läbi
viinud Soome kohtunik Juha Komsi jagas petangi suhtumise järgi viiele
tasandile.
Esimene tasand ? tippsport. Mängijad investeerivad kogemuste saamiseks
(välis)võistlustel käimisse, õpivad erinevaid viske- ja asetustehnikaid. Sportlased treenivad aastaringi peaaegu iga päev. Ka Eestis on olemas tippmängijaid, kes mängivad agaralt välisareenil.
Teine tasand ? huviala- ehk amatöörsport. Mängitakse põhiliselt
suviti. Sellel tasandil ei käida välisvõistlustel ega tunta suurt huvi oma reitingupunktide vastu. Eestis harrastatakse aktiivselt petanki harrastusspordina nii Ida- kui Lääne-Virumaal ja Lõuna-Eestis, võistlusmomenti pakkuva alana on petank populaarne ka veteranide spordivõistlustel.
Kolmas tasand ? sotsiaalne sport. Inimesed käivad võistlemas maailma
erinevates paikades, et leida uusi ja huvitavaid kohti ja inimesi, kus
saaks mängida ka petanki väiksematel või suurematel võistlustel.
Petangisõbrad suudavad omavahel mängu mängida, oskamata üksteise keelt, kuna reeglid on igal pool samad. Eestis on suurim välismaa petankereid kokku toov võistlus Kalevi päevade petangiturniir, kus sel suvel osales 23 Soome ja 18 Eesti 3?4-liikmelist võistkonda.
Neljas tasand ? firmasport.Sel tasandil mängitakse lõbu pärast, firmade suvepäevadel on petangimängust saanud lahutamatu osa. Selle tasandi harrastajad hoiavad kuule käes aastas mõnel võistlusel. Eesti üks suuremaid võistlusüritusi on mais toimuv asutuste-ettevõtete petangiturniir ?Firmaliiga?, kus osaleb sadu mängijaid ning kus osalejatele antakse aimu ala sportlikust poolest.
Viies tasand ? vaba aja veetmine. Koduõuel või rannas grilli ja
õlle kõrvale kõksimine. Sellisel tasandil mängijaid, kelle auto
pakiruumis kuulid kõksuvad, on Eestis kümneid tuhandeid.
Enne kui alustada diskussiooni, kas petank on sport või mitte, peab
selgeks tegema, millisest tasandist jutt käib. Sageli mängitakse
neljandal ja viiendal tasandil petanki valede, mängijate endi poolt välja
mõeldud reeglite järgi, milles puudub sportlik iva ja seetõttu mängijad
jäävad ilma sportlikust põnevusest ning nii võibki jääda alast vale mulje.
Petank pole lihtsalt kuulide loopimise mäng, kus vaadatakse, kelle kuul
väiksele märkekuulile ehk snadile ligemale sattus. Petank on võistlusala
nii osavusele kui ka mõistusele. Mängus on vaja pidevalt kaasa mõelda, rajada strateegiaid – kas lüüa vastase kuul ära, kas panna see “lukku”, kuhu oma kuuli paremini asetada jne. Kuidas need mõtted teoks teha on omaette küsimus ja sellepärast ongi petangis olemas sportlik moment, sest selleks, et tulemus tuleks just selline nagu plaanitud, on vaja aastaid treenida ja harjutada, ei piisa vaid õnnest.
Kindlasti sooviksid paljud asjaarmastajad mängida rohkem kui vaid oma
koduhoovis, kuid ei soovi tulla tugevatele võistlustele, kuna arvatakse
kaotavat oma ala tippudele. Soovitakse pigem jõudu katsuda omal tasandil.
Selleks hakkas Eesti Petanque?i Klubide Liit sellest aastast korraldama
petangivõistlusi kolmes tugevuskategoorias: A, B ja C. A-kategooria on
suunatud tippspordile, milles osalemine vajab petangiliidu litsentsi, B-kategooria on kõigile vaba, kus harrastaja saab jõudu katsuda ka litsentsisportlastega, C-kategooria on suunatud üldiselt vaid amatöörsportlastele ehk algajatele. Samas korraldatakse tugevamate kategooriate turniiridel esimesest ringist väljalangejatele reeglina
lohutusturniire, et ka nõrgematel oleks võimalik auhindu saada. Näiteks
viimati peetud II Falcki karikaturniiril said auhindu pooled 18st osalenud
paarist. Auhinnarohked on ka augustikuu esimesel nädalavahetusel Saaremaal
toimuvad Eesti reitinguvõistlused. Lisainfot võistluste kohta saab
populaarsest petangiportaalist www.petanque.ee.
Mitu korda on petangimängu proovitud sisse viia ka olümpiakavasse, sest
petank on nende spordialade hulgas, millel on lai kandepind (rahvusvahelise
alaliidu liikmed on 68 riiki) ja tal on olemas sportlik organisatsioon. See annab veelkord tunnistust, et petank on sport, millel on olemas ka sotsiaalne dimensioon.
Priit Koppel
Eesti Petanque?i Klubide Liidu president
