Talvekülm on mööda läinud ja justkui vangis elanud eestlased saavad jälle murule. Mida see endaga kaasa toob, millele tähelepanu pöörata puhkustehooajal, selgitas Jõgeva haigla ravijuht Kalle Piiskoppel.
Mõned nädalad tagasi valitsenud seagripimuresse suhtub Kalle Piiskoppel üsna leigelt. “Raske öelda, millega tegemist võis olla ja kuivõrd me pidime seda kartma. Gripiviiruse tüvesid on seni kindlaks tehtud väga palju, on mõned üksikud, millesse haigestub inimene, mõned, millesse haigestub siga, ka koer. Enamasti aga on gripiviirused lindude haigused. Gripp ei ole inimese jaoks reeglina tappev haigus,” selgitas Kalle Piiskoppel.
Ohtlik vastsündinutele ja raukadele
Miks niisuguseid paanikaid tehakse, ei oska ravijuht öelda. Nn seagripp on Piiskoppeli kinnitusel lihtsalt üks gripi tüvi, mis nakatab ka siga.
“Grippi saab pidurdada, aga gripp on kange poiss, kõik gripivaktsiinid on viiruse suhtes tegelikult juba eilne päev, sest gripiviirus muudab ennast väga kiiresti ja kui sina, vennike, saad vaktsiini tehtud, on gripp juba jõudud oma tüve muuta,” rääkis Piiskoppel, kinnitades, et vaktsiinid pole küll täiesti mõttetud, nad kaitsevad vähemalt vana viiruse variandi vastu, see ei tule enam kallale. Uue vastu aga ei pruugi need aidata.
Ohtlik on gripp Piiskoppeli kinnitusel aga vaid vastsündinutele ja kroonilisi, raskeid haigusi põdevatele raukadele. Kõik teised inimgrupid elavad selle haiguse ilusti üle.
Kaugemale reisides tuleb end vaktsineerida
Reisima minnes kehtib Piiskoppeli kinnitusel vana reegel, et kõige tähtsam on käsi pesta. “Ei aita ainult maski kandmisest, viirusekoldesse minnes on ikka oluline korralikult käsi pesta,” rõhutas ravijuht.
Kaugemale, Euroopast välja reisides soovitab Kalle Piiskoppel aga inimestel kindlasti vaktsineerimist tõsiselt võtta. “Kõikidel reisifirmadel on oma paketid, mis on kooskõlastatud sotsiaalministeeriumiga. Kui lähete Indiasse, siis tuleb vaktsineerida nende tõbede vastu, mis on seal aktuaalsed, Mehhikosse minnes on pilt hoopis teine ja Tai kuningriigis juba kolmas. Nendest soovitustest tasub kinni pidada, sest need paketid on asjatundjate koostatud,” pani dr Piiskoppel reisijatele südamele.
Euroopas on haigused aga enam-vähem ühed ja samad ning mingisuguseks paanikaks pole tema sõnul vähimatki põhjust.
Jõgeva puugid on terved elukad
Eestis oleks puugi vastu vaktsineerima pidanud juba varakevadel, kui on külm ja puuk ringi ei liigu. “Vaktsineerimine on ennetav tegevus, mitte tagajärgedega tegelemine. Kui puuk juba külge on tulnud ja välja on tõmmatud, ei tohi küll kohe vaktsineerida, sest haigus ja vaktsiin ei sobiks kindlasti kokku,” selgitas arst.
Kui inimene on kindel, et teda pole puuk veel hammustanud, siis teoreetiliselt võib ta lasta ennast vaktsineerida ka praegu, kuid siis tuleks tal mõnda aega enam-vähem klaaskapis elada, et olla kindel, et ta homme puugiga kokku ei puutu.
“Jõgeva inimesed võivad julged olla, meie kandi puugid on terved elukad,” kinnitas Kalle Piiskoppel. “Kõige nakkusohtlikumad puugid on Järvselja kandis, seal tasub olla ettevaatlik. Kunagi leidus ohtlikke puuke ka Siimusti ümbruses, aga enam mitte.”
Pigem tuleks dr Piiskoppeli kinnitusel peljata päikesepõletusi, sest ultraviolettkiirguse indeks on Eestis praegu päris kõrge.
“Päike annab küll jõudu, see on õige, aga sellega ei soovita ma liialdada. Päikest tasub võtta õiges toosis, D-vitamiini saamiseks piisab praegu ka sellest, kui nägu ja käed on paljad,” rääkis tohter. Neile, kelle organism on väga nõrk ja kurnatud, võib liigne päikesevõtt aga hoopis liiga teha.
Asotsiaalidesõbralik riik
Dr Piiskoppelile meenus jutu käigus hea sõber, kes pikka aega haige oli ja kaua voodis lamas. „Me rääkisime riigiasjadest ja ta ütles, et mis Eesti riigil viga, temal kõigest surutis, aga näe, mul lamatis.”
Kalle Piiskoppeli sõnul pole praegune aeg ka meditsiinis priiskamiseks. Kuid haige inimene on viimane, kelle arvelt kokku hoida, on ta kindel. Kokku võiks vajadusel hoida abiteenuste pealt, piirata ennetavaid tegevusi või tasulise hoolduse kinnimaksmist, aga mitte mingil juhul ei tohi koonerdada haige arvelt.
Esmaabi ei jää Piiskoppeli sõnul kellelgi saamata, kuid muret tekitab see, et meie ühiskond on väga asotsiaalidesõbralik. Pigem saab Eestis abi krooniline enesetapja kui kindlustamata noor.
Kooli lõpetanud ravikindlustuseta noored, kes järgmisesse õppeasutusse või tööle pole pääsenud, on eraldi riskigrupp, keda Eestis ei näi kellelegi vaja olevat.
“See on sotsiaalne probleem, mille ees meditsiin on võimetu,” tunnistas arst.
“Kui tuleb niisugune noor ja kurdab näiteks peavalu, on teda raske uuringule suunata, sest
sotsiaalministeerium seda ei aktsepteeri. Kui aga politsei toob purupurjus tegelase oletatava peatraumaga ja temast ei saa esialgu arugi, kas ta on purjus või koomas, siis tema saab kohe kompuutertomograafi alla.”
Vee all teadvust kaotada on halb variant
Kalle Piiskoppeli sõnul ei jää esmaabi kellelegi andmata, pealegi pole abi vajavaid kindlustamata noori massiliselt.
“Haigla teeb vajadusel töö ära ja esitab arve haigekassale. Kindlustamata patsientide erakorralise meditsiini maksab kinni sotsiaalministeerium. On aga selge, et plaanilisi asju ei saa kindlustamata inimestel ette võtta. Tasuta meditsiini ei ole olemas ja oma terviseuuringud peavad kindlustamata patsiendid ise kinni maksma.”
Piiskoppel juhtis tähelepanu ka sellele, et ei tohi segi ajada raviteenust ja visiiditasu. Viimane on sümboolne, pigem nagu distsipliinimaks, mis mõeldud selleks, et inimestel oleks rohkem kohusetunnet, et nad vastuvõtule tulemata jättes arsti asjata ootama ei paneks.
Noortele soovitab Kalle Piiskoppel olla ettevaatlikum, mitte hüpata vette seal, kus pole teada, kui sügavus teadmata ja põhi tundmata. “Mind kummitab möödunud suvest paar juhust, kus hüpati vette, teadmata, kui sügav seal on. Vee all teadvust kaotada on väga halb variant,” kinnitas ta. Samuti on päris palju õnnetusi olnud ATV-ga sõita proovijatega. “ATV on kiire masin ja kuigi tal on neli ratast, läheb ta kergesti ümber,” tuletas arst uljaspeadele meelde.
Lisaks soovitas Piiskoppel, et perearst peaks igal inimesel olema ikka seal, kus ta ka ise reaalselt elab, sest sageli tuleb ette asju, mida teised tohtrid perearsti eest ära ajada ei saa.
iii
JAANIKA KRESSA
