Sotsiaalministeeriumi algatatud programmi toel on kolme aasta jooksul peresõbralikumaks muutumas enam kui 17 000 töötaja töökeskkond.
2016. aastal töötati Eestis välja Austria ja Saksamaa eeskujul ning Sloveenia praktilistel kogemustel põhinev peresõbraliku tööandja märgise programm spetsiaalselt Eestile sobivana. Eesmärgiks on kaasa aidata peresõbralike väärtuste juurutamisele organisatsioonides ning juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, kui oluline roll on peresõbralikul töökeskkonnal nii töötulemustele kui ka töötaja eraelule. Esmalt mõeldakse töö, pere- ja eraelu ühitamisest rääkides automaatselt väikeste lastega töötajatele, kuid teema võib olla sama oluline ka teiste jaoks. Tööandjal tasuks vaadata oma töötajaid terve nende elu perspektiivis, mõistes ja toetades konkreetse eluetapi tugevusi ja väljakutseid.
Alustati piloottööandjatest
Programmiga alustamisel testiti kava toimimist piloottööandjate peal, kelleks said Statistikaamet, Paulig Grupp, Ragn Sells ja Dimedium. Tänaseks on programmi ülesehitus ning selle raames tööandjaid toetavate konsultantide praktika välja kujunenud. 2017. aastal kaasati programmi lisaks 40 ja 2018. aastal 31 tööandjat. Kuna programm on universaalne, sobib see kõigile tööandjatele olenemata tegevusvaldkonnast, tööandja suurusest või töötamise viisidest.
Kui esimesel aastal oli programmiga ühinenud tööandjatest 80% erasektorist ja ülejäänud 20 % avalikust sektorist, siis teisel aastal suurenes avaliku sektori osakaal 35 %-ni. Samuti on ajas muutunud osalevate tööandjate paiknemine piirkonniti. Esimesel aastal oli 75 % tööandjatest Harjumaalt, 13 % Tartumaalt ja ülejäänud mujalt Eestist. Teisel aastal programmiga liitunud organisatsioonidest tegutseb aga enam kui 30 % väljaspool Harjumaad, mis näitab, et pere- ja töötajasõbralike väärtuste olulisus kasvab ning jõuab üha laiema hulga töötajateni.
Märgise programmist lahkuvad tööandjad siis, kui nad on jõudnud peresõbralike meetmete iseseisva rakendamiseni. Kuigi lõplikud märgised on kolmel erineval tasemel – kuld, hõbe ja pronks – ei tähenda see, et keegi on teisest halvem või parem. See tähendab, et kõigil tööandjatel on soov areneda ning hetkel on nende arenguseis selline, kus nad on jõudnud vastava taseme tegevusteni. Programmis osalemine aga ei lõppe märgise saamisega, vaid meetmete rakendamine on kestev arenguprotsess veelgi paremate tulemuste suunas.
Liitunud ka Põltsamaa
Eelmise aasta sügisel väljus programmist pronksmärgisega näiteks Baltic Restaurants Estonia AS, mis tuli programmi selleks, et alustada organisatsiooni arendamist peresõbralikkuse suunal ning vähese ajaga jõudis ära teha palju olulisi asju. Näiteks anti töötajatele võimalus võtta isiklike oluliste elusündmuste puhul tasulisi lisapuhkepäevi. Lapsehoolduspuhkusel olevad töötajad on soovi korral infoväljas ning on puhkuse ajal oodatud osalema koolitustele ja ühisüritustele. Tööandja on pakkunud välja oma töötajatele tervisekindlustuse võimaluse ning innustab töötajaid aastas ühe tööpäeva ajal vabatahtliku tööga tegelema.
Esimese kohaliku omavalitsusena liitus programmiga Põltsamaa vallavalitsus. Kuigi neil on tänaseks käes alles algmärgis ja paljud tegevused kokku leppimisel, on kasu nähtav juba praegu. Põltsamaa valla alla kuuluvad täna mitmed enne haldusreformi eraldi tegutsenud piirkonnad. Programmis osalemine ja pere ning tööelu paindlik sidumine aitab kaasa, et koostöö ka muus vallas hästi käima läheks.
Programmis osalemine on pikaajaline protsess ning eeldab mitmete osapoolte kaasamist, mis võib tuua kaasa erinevaid takistusi. Suurimad väljakutsed on juhtide või töötajate vähene seotus, personalijuhi individuaalne vastutus, tegevuskava sõnastamine ja indikaatorite määramine. Samuti võib keeruliseks osutuda peresõbralike väärtuste kujundamine laiemalt üle organisatsiooni ning kõikide valitud tegevuste soovitud kujul elluviimine. Need samad väljakutsed on tegelikult pea kõigil organisatsioonidel ning olemas on ka lahendused. Takistustest aitavad üle saada programmiga kaasnevad koolitused, tugi korraldajatelt ning head nõuanded teistelt programmis osalevatelt tööandjatelt.
Äsja lõppes peresõbraliku tööandja programmi kolmas kandideerimisvoor, kuhu laekus kokku 46 avaldust. Programmi pääseb 30 tööandjat, kes selguvad 2019. aasta märtsi alguses. Kõik konkursil osalevad tööandjad kahjuks kohe programmi ei pääse, kuna programmis osalevate tööandjatega tegeletakse personaalselt ning ressursid on piiratud. Küll aga on kõik tööandjad teretulnud järgmisel konkursil uuesti osalema ja kui on soov juba praegu alustada ja peresõbralikke meetmeid rakendama hakata, siis kõik materjalid on kättesaadavad tööelu lehel. Inspiratsiooni saamiseks tasub seda kindlasti külastada ning teha algust peresõbraliku tööandja teekonnaga.
LAURA VIILUP, Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialis, sotsiaalministeeriumi blogi
