Sissejuhatuseks tervitas kokkutulnuid maavanem Aivar Kokk. Et perepäevale ei tuldud ainult meelt lahutama, seda kinnitasid tõsised küsimused, mida maavanema tervituskõne järel talle kohe esitama hakati. Need puudutasid peamiselt Jõgeva haiglaga seotud probleeme.
Maavanem jagas asjalikke vastuseid, kuid tuletas kokkutulnuile ka meelde, et Jõgeva haigla allesjäämisega vahepeal moodi läinud reformide kiuste on meil kõigil väga vedanud ja et haigla praeguse juhi dr Peep Põdderi järjekindla töö tulemusena täienevad sealsed ravivõimalused pidevalt. Samuti rõhutas maavanem, et Jõgevamaa on võrreldes mitmete teiste maakondadega õnnelikus olukorras, sest kõigis meie valdades on olemas perearstid. See ei ole kaugeltki igal pool nii.
Kui ka Tabivere kui võõrustava valla vallavanem Aare Aunap päeva sissejuhatavad head sõnad öelnud oli, võis päevaplaani töisem osa alata.
Arstliku ekspertiisi taotlusest ja terviseseisundi kirjeldusest
Tartu Arstliku Ekspertiisi Komisjoni I koosseisu ekspertarst dr Aune Tamm rääkis arstliku ekspertiisi taotluse täitmisest.
Just paberitöö on see, mis inimesele raske on. Kõikvõimalike lahtrite ja lünkade täitmine taotluslehel on stressitekitav tervele inimeselegi, rääkimata neist, kel pidev mure oma hakkamasaamise pärast igapäevaelus.
?Arstliku ekspertiisi taotlus, mille inimene täidab, et tal tuvastataks kas püsiv töövõime kaotus, puue ja selle raskusaste, lapsinvaliidsus või rehabilitatsiooniteenuse vajalikkus, tuleb täita inimesel endal või lapsevanemal. Siin on oluline pereliikme või sotsiaaltöötaja abi, sest üldjuhul erivajadusega inimene ise kõigile taotluslehe küsimustele vastata ei oska,? rääkis dr Tamm. Tema sõnul on elukohajärgsed sotsiaaltöötajad ka need, kes otsustavad, kas inimene vajab igapäevaseks toimetulekuks abistajat, kes määratakse omavalitsuse poolt. Arstliku Ekspertiisi Komisjon määrab puudeastme lapsel, vanaduspensioni eas inimesel ja tööeas inimesel vanuses 16-63 eluaastat. Tööealisel inimesel määratakse ka töövõimekaotuse protsent ja sel juhul on kooskõlastamine perearstiga väga oluline.
Erandiks on psüühiliste erivajadustega inimesed, kellele puude raskusastet taotleb pere- või eriarst.
Vaimastvere perearsti Malle Koppa ettekande teemaks oli terviseseisundi kirjeldus, mis tuleb esitada koos arstliku ekspertiisi taotlusega. Selle dokumendi täidab taotleja perearst. Et arstil oleks võimalik seda paberit üksikasjalikult ja täpselt vormistada, selleks on vaja tuua talle kõik dokumendid, analüüsivastused, mis eriarstidelt saadud on. Ja loomulikult tuleb perearstile võimalikult täpselt kirjeldada oma seisundit ja vaevusi, sest just tema on see, kes peab suutma otsustada, milline on patsiendi haiguse kulg, kas on või pole loota tema seisundi paranemist, rõhutas doktor Koppa.
Suhtlemine tuleb kasuks
“Ilm on täna ehk pisut liigagi ilus, päike on väga intensiivne,? nentis perepäeva peakorraldaja, Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Luule Palmiste, kelle sõnul ta on alati eesmärgiks võtnud, et looduskaunisse paika tõesti kogu pere välja tuleks ja ettevõtmist kui meelelahutust naudiks. ?Seekord ongi rahvast pisut vähem kui varasematel aastatel, ju ikka palavus hirmutas,? rääkis Luule Palmiste ja rõhutas, et on esinemisnõusoleku andnud arstidele väga tänulik. ?Ega tohtrid eriti meie üritustele esinema tulla ei taha. Meie puuetega inimeste olukord pole just väga kiita, toetused ei tõuse, raha napib. Ja et oma rahulolematust on kõige lihtsam kurta inimesele, kes asju lahti seletama tuleb ja tegelikult aidata tahab, jääbki mõnikord esineja justkui süüdi, kuigi selline lähenemine on loomulikult ebaõiglane. Samas on tõesti hea, et perepäeval saab arstiga ka individuaalselt vestelda ja just oma küsimustele vastused saada, mis teistele ei pruugi huvi pakkuda. See on hoopis midagi muud kui kabinetti vastuvõtule minna. Ja ka omavaheline suhtlemine tuleb kasuks. Eriti hea on, kui sama haigusega kimpus olev jutukaaslane on optimist ja räägib, kuidas ta ühele või teisele vaevusele leevendust sai. Kurtmine ei tee paraku asja paremaks, vaid ikka rõõmus meel tuleb kasuks,? rääkis Palmiste. Sama meelt on ka doktor Koppa, kes lisas, et kuigi kurtmiseks ja rahulolematuseks on vahel põhjust ja meie inimesed teavad väga hästi oma õigusi, ei tohiks unustada ka aitajate tänamist. ?Ütle aitäh sellele, kes sind aitab, siis oled ise ka andja, mitte vaid õiguste nõudja,? paneb tohter enda sõnul alati kõigile südamele. Vabas õhkkonnas küsimuste esitamise võimalust peab ka tema väga oluliseks. “Näiteks korraldab külaselts Vaimastveres talvisel ajal korra kuus kokkusaamise, mida keskpäevateeks nimetatakse. Külla kutsutakse mõni vallaametnik, sotsiaaltöötaja vms, kes kokkutulnute küsimustele vastab. Osalejaid on seal alati võrdlemisi palju ja küsimusi esitatakse hoolega,? rääkis Malle Koppa.
Riik loodab liialt peredele
Küsimusele, kas meil on praegu mõtet välisriikidest eeskuju võtta ja kaugel kogemusi vahetamas käia, vastas aastaid sotsiaalsete probleemidega tegelenud Luule Palmiste, et tegelikult oleme arenenud riikidest sotsiaalsete probleemide lahendamise osas veel kaugel maas.
?Soomes, Rootsis ja mujalgi on süsteem üles ehitatud igale inimesele mõeldes, riigi iga kodanik on oluline. Meil loodab riik ikka veel tegelikult edukale perele, kes ise oma mured lahendab. Kui pereliige haigestub või ei saa puude või vanaduse tõttu ise hakkama, siis meil eeldatakse, et perekond tuleb ise temaga toime. Ja kui perekond ei ole nii heal järjel, et hoolduse ja vajalike sotsiaalteenuste eest maksta suudab, jääbki ainult hooldekodu, kuid ka neid kohti meil ju ilmselgelt ei jagu. Seetõttu on paljudes peredes lausa väljapääsmatu olukord. Ja väga raske on meie puuetega laste vanematel. Ei anna võrreldagi heaoluriikidega, kus lapsele kindlustatakse ka transport lasteaeda ja hiljem kooli, saadetakse vajadusel lapsehoidja ja isiklik abistaja. Ja seda kõike kuni haige lapse täiskasvanuks saamiseni. Ja loomulikult ei eeldata, et lapsed peaksid oma vanematega, kes igapäevatoimingutega enam hakkama ei saa, ise tegelema, kui nad seda ei soovi ja ei suuda. Puudega täiskasvanud laps ja eakas elab omaette korteris ja neil on kasutada sotsiaalteenused ja toetavad teenused (toetatud elamine, kaitstud töö, päevakeskus). Aga muidugi peame arvestama sellega, et meie ühiskonnas on sotsiaaltöö alles lapsekingadest välja kasvamas. Küllap paraneb olukord ka meil,” rääkis Palmiste.
Meelelahutust ja kehakinnitust
Alati on olnud perepäeval kultuuriprogramm ja alati on ka kõigile osalejaile sooja toitu pakutud. Kultuuriprogrammist niipalju, et see toimus tasapisi kogu päeva vältel: et lastel sel ajal igav ei hakkaks, kui täiskasvanud loenguid kuulavad, organiseerisid Tabivere Harrastusteatri näitlejad Linda Amjärv ja Katriin Laurson nendega mänge. Soovijad said Katriinilt ka näomaalingu. Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi juhatuse esimees Tiia Pärtelpoeg andis seltsi tegevusest kokkuvõtliku ja huvitava ülevaate. Vaadata sai ka näidendit. Jüri Tuuliku “Taevaredelit” Tabivere harrastusnäitlejate esituses jälgiti vaatamata palavusele ja ka mõningale väsimusele päeva lõpus suure tähelepanuga.
Seljanka, milles lusikas lihatükkide vahele püsti jäi, keetis valmis ja jagas välja Tabivere vallast pärit perefirma Kõnnujõe Talu. Kel raskusi laua juurde tulekuga, neile viisid üritust korraldada aidanud Tabivere valla sotsiaaltöötajad Eve Tepaskent ja Liis Härmaste lahkelt supikausi kättegi.
Tänulilli jagades ei unustanud Luule Palmiste kedagi, kes ettevõtmise kordaminekule kaasa aitasid või esinema tulekuks aega leidsid.
Perepäeva peeti 6. korda. Millises Jõgevamaa kaunis kohas järgmisel suvel kokku saadakse, ei osanud koja tegevjuht veel öelda.
KAIE NÕLVAK
