Sellelgi kevadel otsitakse lahendusi igivanadele nähtustele, mis aastaid on Jõgeval olnud.
Kusagil kasutatakse kellegi maad, püstitatakse mingisuguseid ehitisi, istutatakse puid ja tehakse jumal teab mida, küsimata, kuidas peaks toimima, et hiljem süüdlasi otsima ei peaks.
Lihtsam on teha lasta kui keelata
Linn on väike ja kuidas sa ikka naabrimehele ütled, et ära sinna kaevama mine või selleks ehituseks pead sa loa võtma. Veel keerulisemaks läheb asi siis, kui kohalik omavalitsus peab oma territooriumil mingi tegevuse ära keelama ja siis seda keelamise korda ka jälgima.
Kuidas on juhtunud, et linna on aastate jooksul kerkinud rida ebaseaduslikke ehitisi, mis ühel hetkel on peremehetu vara. Kas tõesti linnavalitsus ja linnakodanikud ei tea, kellele need kuuluvad või kes neid kasutab? Või on asi selles, et lihtsam on teha lasta kui keelata. Sellistele küsimustele tuleb leida lahendused, mitte asjatada, kes üht või teist asja teeb.
Järgmisel nädalal arutavad Jõgeva maavalitsuse ja linnavalitsuse ametnikud, mida ja kuidas ette võtta Jõgeva linna territooriumil, kuid jätkuvalt riigi omandis oleval maal asuvate peremehetute või siis õigusliku aluseta püstitatud ehitistega.
Valitsuse poolt 20. jaanuaril käesoleval aastal kehtestatud kord annab maavanemale uued tegevussuunad katastrisse kandmata ja jätkuvalt riigi omandis oleva riigimaa valitsejana. Olemasolevate ehitiste suhtes, ka riigimaal, see kord mingisuguseid muudatusi kaasa ei too.
Ma ei saa buldooserit tellida
Ehitiste puhul on tegemist vallasasjaga, millel peaks olema omanik ja mis on vallasasjana tsiviilkäibes 2006. aasta 1. märtsini. Juhul kui ehitisel, mis asub omandisse andmata maal, ei ole omanikku, tuleb see kuulutada peremehetuks varaks.
Selle tegevuse aluseks on Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahv 13 lõige 2 ja kord selleks on kehtestatud valitsuse määrusega 1996. aastast. Riigikogu ega valitsus pole seda muutnud. Peremehetu vallasvaraga peab tegelema endiselt kohalik omavalitsus.
Maavanem ei saa tellida buldooserit putkade ümberlükkamiseks, nagu ta ei saa ka teha putka omanikule ettekirjutust selle lammutamiseks. Sest seda ei ole tema pädevusse riigi poolt antud.
Maavanem saab samas nõu anda, kuidas omavalitsus peaks seadusega kohaliku võimu kätte antud ülesandeid õigesti täitma ja sedagi juhul, kui kohalik omavalitsus on huvitatud asjade lahendamisest.
Asja veel paremaks mõistmiseks nimetan ära kaks uut maavanemale pandud ülesannet, mis tulenevad jaanuarikuisest valitsuse määrusest. (Selgitus: määrusega tehti muudatused juba olemasolevatesse kordadesse).
Esiteks jätkuvalt riigi omandis olevat maad koormata reaalservituutidega või isikliku kasutusõigusega, mis lihtsalt seletatuna tähendab lubade andmist sellisele maale tehnorajatiste püstitamiseks. Sellise tegevusega sain ma alustada alles tänavu 26. jaanuarist, kui valitsuse kord jõustus. Sellest ajast tänaseni pole ükski Jõgeva linna elanik maavanema juurde pöördunud ehitise või tehnorajatise püstitamise loa taotlemiseks.
Teiseks on maavanem ajutiselt riigi kui kõnealuse maa omaniku huvide esindaja planeeringute kehtestamisel. Mis tegelikult tähendab algatatud ja kehtivate planeeringute analüüsi, teiste omanikega suhtlemist, valitsusasutuste teavitamist, ka omavalitsuse huvidega arvestamist.
Ehitistele peremehed või maa peremehetuks varaks
Seega, kui Vooremaa küsib, mis saab jätkuvalt riigi omandis olevale maale kunagi püstitatud ehitistest, tuleks kõigepealt küsida, kas Jõgeva linn soovib oma territooriumile, mille suhtes kehtivad kõik linna poolt kehtestatud korrad, jääva maaga ja tinglike ehitistega midagi ette võtta. Kui soovib, siis peab linnavalitsus leidma ehitistele peremehe või kuulutama selle peremehetuks varaks.
Teiseks võimaluseks on algatada oma soove väljendav planeering ja põhjendada maa munitsipaliseerimise vajadust. Seejärel saab maavanem riigi maa üleandmisega omavalitsusele algust teha ning linnaelanikud teisalt ka teada, millist saatust linnaisad siis sellele ?ehitistemaale« plaanivad.
Näiteks kui linn leiab, et maad on vaja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks laste mänguväljaku, pargi, surnuaia, võib-olla ka linnaelanike aiamaade jms rajamiseks, saab linn taotleda valitsuse kaudu selle maa andmist munitsipaalomandisse.
Kuidas ja kas valitsus seda taotlust menetleb ja rahuldab, on aga hoopis teine jutt. Seniks hoiab iga omavalitsus ikka ise oma territooriumi korras. Siis on endal ja teistelgi ilus vaadata.
Margus Oro, maavanem
