Heaks näiteks on eelmisel nädalal Jõgeva linnas toimunud elektrikatkestus, kus ootamatult selgus, et Eesti Energiale kuuluvat toiteahelat ja konkreetsele firmale kuuluvat toiteahelat ühendab kaablijupp, mille omanikku ei olegi olemas.
Asjatundjate hinnangul on maakonnas taolisi peremehetuid kaablijuppe sadu kilomeetreid ja nad on ühenduslüliks mitmesajale elektritarbijale.
Tundmatuks jääda sooviva spetsialisti (kahjuks kardavad kurikuulsa monopoli Eesti Energia aadressil halbu sõnu öelda nii firmade juhid kui ka paljud riigi- ja ka omavalitsusametnikud) hinnangul oleks seda probleemi lihtsam lahendada riigi seisukohast lähtudes. Riik peaks lihtsalt tegema Eesti Energiale ülesandeks viia läbi nõuka-ajal ehitatud, kuid praegu mitte kellegi bilansis olevate toitevõrkude osas inventuur ja kohustada Eesti Energiat need ka arvele võtma.
Tunduvalt keerulisem on aga olukord siis, kui mitte kellelegi kuulvate võrkude inventuuri hakkavad üle Eesti tegema sajad omavalitsused. Kõigepealt peavad nad peremeheta elektrivõrgud üles otsima, kaardistama, koostama uue dokumentatsiooni, kuulutama vara peremehetuks ja alles siis hakkama neile otsima uut peremeest. Kõik see maksab väga palju raha, mida aga omavalitsuste eelarvetes ei ole.
Nii kaua, kui kõrged riigiisad ja rahvasaadikud ei ole antud probleemi tõsidust endale tunnistanud, jääbki väike inimene hoidma pöialt, et jumala eest ei juhtuks midagi sarnast tema majani tulevas elektrivõrgus.
Kui aga juhtub, siis võib ta jäädagi väga kauaks ajaks elektrita, sest võib ilmneda, et kaabel võib kulgeda maa alt, mis aga vahepeal juba erastatud on. Sel juhul tuleb uuelt omanikult kaevamisluba taotleda. Kui see uus maaomanik annabki loa, siis tahab ta teada, kes tema maad läbiva kaabli eest renti maksma hakkab. Vastasel korral ta seda vana ja peremeheta kaablijuppi ära parandada ei lase. Nii võib juhtudagi, et kaablirikke tõttu elektrivoolust ilmajäänu peab oma kulu ja kirjadega uue kaablitrassi rajama.
Siin on muidugi võimalik, et omavalitsus leiab katki läinud, kuid peremeheta elektriliinide avariiremondiks vajalikud vahendid.
Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse järgi peab maaomanik siiski taluma ja tagama juurdepääsu tema kinnisasja läbivatele liinidele, trassidele jms nende hooldamiseks ja remondiks.
Kas on siin variante? Mida arvavad sellest kõigest kõrged riigiisad ja monopoolse Eesti Energia bossid?
<P align=justify>Küsimus jääbki ilmselt õhku rippuma, sest vaevalt viitsib keegi sellele vastata. Nii et koerad küll hauguvad, kuid karavan liigub häirimatult edasi.Tegelikult olevat Eesti Energia juhid andnud mitteametliku lubaduse võtta omavalitsustelt peremeheta varana arvele võetud liinid oma bilanssi. Kuid omavalitsuse spetsialistide sõnul on see pikk ja aeganõudev protsess.
RAIVO SIHVER
