Viljandi kutseõppekeskus on viimastel aastatel järjekindlalt hoolitsenud selle eest, et Jõgevamaa inimesed kodunt kaugele sõitmata vajalikke teadmisi ja oskusi omandada saaksid. Häid võimalusi osatakse kasutada: mõned käivad koolis suisa perekonniti.
Jõgeval ASi A. Tammel majas toimus 18. aprillil Viljandi kutseõppekeskuse ja Järvamaa kutsehariduskeskuse ühine lõpuaktus kaks aastat sessioonõppes õppinud elektrikutele ja pottseppadele. Esimesi lõpetas 47 ja teisi 19. Kui enamik õpilasi sai Viljandi kutseõppekeskuse lõputunnistuse, siis üheksale elektrikule anti dokument Järvamaa kutsehariduskeskuse lõpetamise kohta.
Jõgeval elektrikute õppegrupi käivitamise ettepaneku tegid Viljandi kutseõppekeskusele siinsete elektrifirmade juhid Vello Vare (OÜ Elektrikontroll), Rein Vaikmäe (OÜ Autsec), Heldur Otsus (OÜ Otsus Elekter), Tarmo Pügi (OÜ TAA Elekter) ja Indrek Tammel (AS A. Tammel): nad soovisid töötajate koolitamise kaudu tõsta oma firma töö kvaliteeti. Kui algselt kavatseti elektrikute rühma võtta 15 õppurit, siis tegelikult tuli kohale 66 huvilist. Et Viljandi koolil polnud nii suure hulga õppurite vastuvõtmiseks piisavalt riigi poolt rahastatavaid õppekohti, Järvamaa koolil oli neid aga üle, siis võttiski Järvamaa kool osa elektrikuid enda õpetada. Koostööd tegid kaks kooli ka labori kasutamise osas: osa Viljandi kooli hingekirjas olevaid õpilasi käis laupäeviti Paides laboritöid tegemas.
“Elektriku õppekava läbis ja kutseeksami sooritas päris suur protsent kaks aastat tagasi alustanutest. Ja see protsent tõuseb veelgi, sest kutseeksamit on aega sooritada jaanipäevani,” ütles Viljandi kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus. “Väärib märkimist, et õppekava suutsid edukalt läbida ja kutseeksamil häid tulemusi saavutada ka need, kes praegu veel elektrikuna ei tööta. Võrreldes tugevatest praktikutest kursusekaaslastega tuli neil kindlasti palju rohkem pingutada. Kiidan tubli töö eest meie õpetajaid ja õppeosakonna spetsialisti Jaan Kabinit, kes Jõgevamaal toimuvaid koolitusi koordineerib. Ent kiitust väärivad kahtlemata ka elukestvat õpet väärtustavad firmajuhid ja omavalitsused.”
Tõstab väärtust
Nii, nagu elektrikud, on Tarmo Looduse sõnul kindlasti tööturule oodatud ka värskelt koolitatud pottsepad: tulekollete korrastamisel on neil tööd küllaga. Koolijuhil oli heameel märkida, et kümme pottsepaeriala lõpetanut õpib edasi korstnapühkijaks, samuti seda, et lisaks elektrikutele, pottseppadele ja korstnapühkijatele on Viljandi kutseõppekeskus õpetanud või õpetab Jõgevamaal välja müürseppi, auto- ja bussijuhte, sadulseppi, pehme mööbli valmistajaid, keevitajaid ja arvutispetsialiste. Ühtekokku on sel viisil koolitust saanud juba umbes kolmsada Jõgevamaa inimest.
“Kutseharidus pole tegelikult eesmärk omaette, vaid vahend millegi saavutamiseks. Me anname inimestele võimaluse osaleda elukestvas õppes ja tõsta oma väärtust tööturul,” ütles Tarmo Loodus. “Praegu paneme me oma koolis näiteks kokku uut, IT-põhist elektrikute õppekava: robotitega töötades jääb üksnes elektrialastest teadmistest väheks. Koostame ka elektrikute õppekava, mis võimaldaks saavutada käidujuhi taseme. Selliste oskustega inimesi on tänapäeval samuti päris palju vaja.”
Järvamaa kutsehariduskeskuse asedirektor Riina Muuga lisas, et lisaks teadmistele ja oskustele aitab õppimine luua uusi tutvusi, sotsiaalset võrgustikku enda ümber. Needki on väga olulised.
Kutseõppeasutuste lõpetajaid käisid tervitamas Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev, Jõgeva linnavolikogu esimees Margus Kask ja Jõgeva vallavanem Enn Kurg.
“Tänapäeva muutuvas maailmas peaks igaühel kümme ametit tagataskus olema,” sõnas Enn Kurg. Margus Kask kinnitas aga, et Jõgeva linnas on viimase viie aasta jooksul töötus jõudsalt vähenenud ning ettevõtjate arv tublisti kasvanud. Pole võimatu, et neile protsessidele on kaasa aidanud ka Viljandi kutseõppekeskuse korraldatud kursused.
Kahe kutseõppeasutuse Jõgeva lõpuaktus oli elavaks tõestuseks ütlusele, et õppida pole kunagi hilja. Kõige vanemal lõputunnistuse saajal, pottsepaks õppinud Ado Rahnul täitub tuleval aastal näiteks 70 eluaastat. Aktusel ilmnes seegi, et õpihimu võib olla nakkav. Koos jõgevalase Aare Treialiga said elektrikueriala lõputunnistuse tema tütar Kadi ja poeg Kristo, Palamuselt käisid elektrikutarkusi omandamas Mihkel ja Jaanis Aia jne. Aktusel olid ka elukaaslased Külli Solnik ja Andrus Sibul, kellest esimene õppis elektrikuks ja teine pottsepaks.
Külli Solnikul on varasemast olemas lasteaiaõpetaja diplom ja ta töötabki Kurista lasteaias. Kui ta kaks aastat tagasi Viljandi kutseõppekeskuse elektrikute õpperühma avamisest teada andvat lehekuulutust nägi, tundis ta, et soovib õppida just midagi sellist, mis võimaldab sisse elada täiesti uude maailma. Füüsika-, täpsemalt elektrimaailm tundus Küllile esialgu väga võõras. Tänu sellele, et tema igaõhtuseks lektüüriks olid füüsikaõpikud, sai kõnealune maailma aga tasapisi tuttavamaks.
Praktika aitas
Veelgi arusaadavamaks muutusid asjad aga siis, kui Külli tegi läbi praktika Kuremaal FIEna tegutseva elektriku Ivo Helmi juures.
“Ivo on äärmiselt rahulik ja kannatlik inimene ning juhendajana suisa suurepärane,” kiitis Külli Solnik. Ka kursusekaaslased ei kippunud tema arvel blondiininalju tegema, vaid olid laboritööde juures ikka nõu ja jõuga abiks.
“Mina ja mu kursuseõde Kadi Treial tundsime end suures meeste seltskonnas väga hoituna,” ütles Külli Solnik.
Vähemasti esialgu kavatseb ta lasteaiaõpetajana edasi töötada, aga selle kõrvalt teeks ta hea meelega ka veidi elektritööd.
“Esialgu peaks mul siiski juhendaja kõrval olema. Kui juba paar aastat praktikat olemas, siis saaksin ka üksinda hakkama,” ütles Külli Solnik.
Tema elukaaslasel Andrus Sibulal on oma väike ehitusfirma ja ta leidis, et ehitajale kuluvad ka pottsepaoskused ära.
“Kui kunagi oma maja ehitama hakkame, siis suudame loodetavasti pottsepa- ja elektritööd ise ära teha,” ütles Andrus Sibul ja kinnitas, et õppimine on üldse tore tegevus.
“See hoiab meeled erksad ja annab võimaluse suhelda hoopis teise valdkonna inimestega kui tavaliselt,” lisas Külli Solnik.
Ka pottseppade kursuse lõpetas üks naine, Liia Kiisel Jõgeva vallast.
“Mu maja on ligemale pool sajandit vana ja kõik selle neli küttekollet vajavad remonti. Nüüd loodan selle kalli töö ise ära teha ning vajaduse korral ka mõnel tuttaval ahjusuu ära parandada,” ütles Liia Kiisel.
Ta on varem olnud masinal kuduja. Selle töö juures omandatud hea silmamõõt tuli pottsepaõpingute ajal kive lõigates suuresti kasuks.
“Olen väga tänulik, et õppimisvõimalus meile n-ö koju kätte toodi. Ehkki olen üle kuuekümne, tunnen endiselt vajadust oma teadmisi täiendada: seda nõuab elu ise. Enne pottsepaks õppimist käisin sadulsepakursustel, järgmises järjekorras hakkan arvutitarkust nõutama.”
RIINA MÄGI
