Kolmandat aastat on Voore Külalistemaja ühe pere käsutada, kusjuures juhtivatel kohtadel töötavad ema Tiiu Kalling ning tütar Jaanika Tamson, keda toetavad nende töödes-tegemistes pereisa ja –poeg.
Kolm aastat tagasi otsustasid ema ja tütar Tiiu ja Jaanika võtta rendile Voore Külalistemaja puhkekompleksi. “Toona oli see heaks väljakutseks ja esimesel tegutsemisaastal oli meil mõlemal äärmiselt tugev tunne, kuigi varasem kogemus majutus- ja toitlustusettevõttega meil puudus,” rääkisid Tiiu ja Jaanika, kes olid esimesel tegutsemisaastal üdini positiivsed. Teisel aastal, mil külalistemaja masust tingituna rahaliselt üsna palju tagasilööke sai, oli perekond üsna skeptiliselt meelestatud. Nüüd, kolmandal aastal, mõtlevad Tiiu ja Jaanika juba üsna reaalselt.
“Kui ma vaid oleksin kolme aasta eest teadnud, kui vähe ma tegelikult tean, siis ma poleks seda asja ette võtnud,” tunnistas Jaanika, kes pole vaatamata raskustele ja tagasilöökidele külalistemaja pidamise mõtet maha matnud ning tegutseb edasi. Ka Tiiu arvates oli külalistemaja juhtimise ülevõtmine üsna hulljulge samm, kuid siiamaani on siiski piisavalt hästi toime tuldud.
Kahe aastaga on Jaanika olude sunnil selgeks õppinud viis ametit, mida külalistemajas töötamisel tarvis on läinud. Tema ülesandeks on peamiselt administraatori ja klienditeenindaja töö, kuid vajadusel on ta ka koristaja, kokk ning aednik.
Ka Tiiu, kes tegeleb peaasjalikult majanduse ja finantspoolega, on aeg ajalt pidanud baarileti taga töötama. “Me oleme oma töötajatega võrdsed. Kui kellelegi on midagi mingil põhjusel tegemata jäänud, siis me ei lähe märkust tegema, vaid teeme selle töö pigem ise ära,” kinnitas Jaanika.
Mõeldud peamiselt suurkliendile
Ema ja tütar on oma loomult üsna erinevad, kuid täiendavad teineteist. “Jaanika on selline suhtleja ja hästi mitmekülgne inimene. Ta julgeb ette võtta ka asju, millega ta varem pole kokku puutunudki. Klientidelt on Jaanika kohta alati positiivne tagasiside tulnud,” iseloomustas tütart ema Tiiu.
“Ema jällegi on selline, kellel peab paberimajandus alati piinlikult korras olema. Minul see pool nii tugev ei ole, on hea, et mul on ema, keda saan neis asjus täielikult usaldada,” rääkis Jaanika.
Paari aastaga on ühiselt paika pandud Voore Külalistemaja suunitlus ning töötatud välja kindel süsteem. “Oleme ajapikku selgeks saanud, et meie peamine klient on ettevõte või mõne suurema peo korraldaja. Voore Külalistemaja eeliseks on, et siin on üsna suur territoorium ning me saame korraga vastu võtta lausa kaks suuremat pidu ning sellist eelist pole praktiliselt ühelgi teisel maaturismiasutusel terves Eestis,” tõdesid Tiiu ja Jaanika.
Samas käivad peremajades suviti puhkamas ka perekonnad, see tähendab, et tagasi ei saadeta ka väiksemat seltskonda. “Meil on isegi suvine kampaania, kus nädala sees maksab peremaja rentimine 65 eurot ööpäev,“ lisasid
külalistemaja perenaised. Seni on kliente olnud piisavalt ning uste sulgemiseks pole põhjust. Alguses prooviti kohale meelitada ka välisturiste, kuid selle teenuse pakkumise jaoks jääb Voore liiga kõrvalisse kanti. Vahel on ette tulnud ka kaugemaid külalisi, kuid enamasti tulevad siia Eesti siseturistid.
Varem tegutses külalistemaja peahoones ka kõrts, mis oli lahti õhtuti ja nädalavahetustel. See ei tasunud paraku ära, sest kliente jäi üsna väheks. “Eestis pole sellist õhtuti pubis istumise kommet, see on rohkem välismaa teema,” rääkis Tiiu ning lisas, et nii väikeses kohas nagu Voore ei ole mõtet kõrtsi pidada. “Nooremad tahavad nädalavahetusel korra peol käia, selleks minnakse kusagile klubisse, vanemad inimesed istuvad oma seltskonnaga pigem kodus ja siis kaobki see pubi lahti hoidmise vajadus ära,” lisas Jaanika.
Kuigi ema ja tütar on korraliku ja toimiva süsteemi oma ettevõttes käima saanud, ei suudaks nad seda kõike juhtida vaid kahekesi, ilma meesterahvaste abita. “Mul on hea meel, et meil on nii hea isa, kes aitab tehniliste küsimustega ja teeb siin selliseid meestetöid, millele meie, naiste füüsis peale ei hakka,” valgustas tööjaotust Jaanika.
Pereisa Toivo Kalling kinnitas, et abikaasa ja tütre alluvuses töötamine pole talle vastumeelt. “Mina näen paljusid asju teistmoodi kui Jaanika ja Tiiu. Teen ära need tööd, mis tarvis, ning näitan ära need kitsaskohad ja olukorrad, mis vajaksid parandamist ning mida Jaanika või Tiiu ei pruugigi teada ja märgata,” selgitas Toivo.
Tiiu ja Jaanika kinnitasid kui ühest suust, et ilma meesterahvaste toetuseta ei tuleks nad majandamisega toime. Perefirmas lööb kaasa ka Jaanika vend Tarmo, kes uuendab külalistemaja kodulehte.
Nähakse ette probleeme, mida silmaga ei hooma
Nii nagu igas peres, tuleb ka Jaanikal ja Tiiul aeg-ajalt ette vaidlemist ja eriarvamusi. “Eks me ikka sõneleme, kuid üldiselt lahendame me omavahelised probleemid üsna kiiresti. Omavahelised eriarvamused tuleb kohe sirgeks rääkida, pikaaegne vimma pidamine ning selline hõõrumine ja õelutsemine mõjub kogu kollektiivile masendavalt,“ tunnistasid Jaanika ja Tiiu ning lisasid, et eriarvamusi ei tule sageli ette ning kõik probleemid lahendatakse ühiste läbirääkimiste tulemustena.
Kolme tegutsemisaastaga on Voorel palju muutunud. Lisaks uutele majutusvõimalustele, konverentsikeskustele, vabaaja veetmise võimalustele on arenenud ja muutunud ka naiste iseloomud. “Olen hulga enesekindlust juurde saanud ning leidnud uusi võimalusi,” rääkis Jaanika. Tiiu selgitas, et teda on väga palju aidanud MTÜ Maaturism koosolekud ja loengud. “Kogemuste jagamisega saab ise palju tarkust juurde. Oleme tänu nendele koosviibimistele aru saanud, mis on meie suund. Ei ole palju selliseid kohti, kus samal ajal saaksid puhata pered ja väiksemad kollektiivid, kus on võimalik pidada pulmapidu või firma suvepäevi,” lisas Tiiu.
Kõige parem motivaator ongi külalistemaja perenaistele positiivne tagasiside klientidelt. “Möödunud suvel käis siin üks seltskond, kust üks noormees ütles ära minnes, et sooviks selles kohas töötada. See on minu jaoks seni olnud suurim kompliment,” ütles Jaanika. Praeguseks pole noormees veel end külalistemajja tööle pakkunud, kuid perenaised kinnitasid, et võtavad hea meelega sellise pakkumise ka vastu. “Osavaid ja kogemustega inimesi läheb ikka tarvis,” rõhutasid Jaanika ja Tiiu.
Kahe tegutsetud aastaga on selgeks saadud, et toit peab olema lihtsalt maitsev. “Eesti inimene ei tahagi mingit gurmeed ega eksootilist rooga. Eestlane tahab süüa piisavalt ning traditsioonilist hästi valmistatud rooga ning just seda me ka pakkuda proovime. Senimaani oleme ka toidu kohta vaid kiidusõnu kuulnud,“ rääkisid perenaised.
Konkurents Voore Külalistemaja juhtidele muret ei valmista, küll aga häirib Tiiut nii-öelda “kõlvatu konkurents”, mis tähendab, et paljud sarnased ettevõtted varjavad oma tulusid ning saavad seetõttu hoida oma teenuste hinnad madalal. “Selline käitumine on lihtsalt alatu ja selle tõttu kannatavad teised ettevõtted,” nentis Tiiu. Nende endi ettevõttel pole senimaani ametiasutustega probleeme olnud. “Möödunud aastal oli meil selline huvitav periood, kus kõik ametkonnad tulid enam-vähem ühel ajal meie tegemisi kontrollima. Kohal käis tervisekontroll, maksuamet, tööohutuskontroll ja tuleohutusspetsialist. Kõik oli korras ja mingeid rikkumisi ei fikseeritud,” meenutas Jaanika.
Kuigi viimase kolme aasta jooksul on terve pere teadmisi ja enesekindlust juurde saanud, tunnistas Jaanika, et aeg-ajalt tuleb ette selliseid perioode, kus enesekindlus lööb kõikuma ning tekivad mõtted, milleks seda kõike vaja on. Ka külm talv oli perele üsna suureks katsumuseks. Ühes peremajas lõhkes veetoru ning kahjusid likvideeritakse veel praegugi. “Kõik sellised ootamatused ja raskused teevad jällegi targemaks ning nüüd oskame ennetada ka probleeme, mida silmaga näha ei ole,” kinnitasid Jaanika ja Tiiu. Pere sõlmis rendilepingu kolm suve tagasi kümneks aastaks. Praegu hindavad Jaanika ja Tiiu olukorda reaalselt ning leiavad, et jõuavad ettevõtet selle aja sees hinges hoida küll.
i
EILI KOITLA
