Lisaks pakuti tatrakestadest valmistatud raviotstarbelisi patju. Väikeettevõtte põhitoodeteks on aga naturaalsed külmpressõlid, nagu raviotstarbeline linaseemne- ja rapsiõli ning vähestes kogustes ka valgesinepi õli. Enamikule toodetele on lisatud infomaterjal.
Röstimata tatratooted alates tatrapüülist kuni -kruupideni maksavad 10-13 krooni kilogramm, üks liiter külmpressrapsiõli 20 krooni ja pool liitrit linaseemneõli 35 krooni. Kõrgema sordi nisupüüli kilogramm maksab Tartu turul 6,20 krooni ja see tuleb Hellenurme vesiveskist.
Perefirmat juhib Merike Lepik. Müügimehe ametit peab Mati Tiidelepp. Mõlemad on endised autovõidusõitjad. Mati Tiidelepp on sellel alal kahekordne Nõukogude Liidu ja viiekordne Eesti meister, Merike Lepik Eesti naiste meister.
“Me oleme Jõgevamaal esimest korda, kui mitte arvestada kahte Paunvere laata. Jõgeval tahame me oma tooteid müüma hakata vähemat korra kuus,? rääkis Mati Tiidelepp.
Seitse talu ja kolm veskit
Kolm aastat tegutsenud perefirma on Tartu turul mahetooteid müünud juba kaks aastat, omades kõiki selleks vajalikke litsentse. Vastavalt nõuetele tehakse tervisekaitsetalituses ka toiduainete proove. Tartu turul müüakse ligi 60 erinevat nimetust talutooteid.
OÜ Poreste ühendab seitset talu ja kolme veskit. Nendega koostööd teevad talud asuvad Valga-, Võru-, Põlva-, Viljandi- Tartu-, Järva- ja ka Jõgevamaal. Kontaktisikuiks on siin Enno ja Tiina Libe Põltsamaa kandist Lillemetsa talust.
Näiteks kasvas Põlvamaal eelmisel aastal õlilina 150 hektaril ja Helmes tatar 35 hektaril.
Veskitooteid jahvatavad Tännassilma veski Viljandimaalt, Raismiku talu Järvamaalt ja 125 aasta vanune Hellenurme veski Valgamaalt. Väiksemas koguses kasutatakse ka Võrumaal Kütiorus asuva veski teenuseid, kus on möldriks kaheksakümne seitsme aastane mees.
“Me teeme koostööd ka Viljandi südamekeskusega, kuna linaõli vähendab halba kolesterooli osakaalu veres,” ütles Mati Tiidelepp.
Tervislik linaseemneõli
Tervislikku linaseemneõli kasutatakse koos teiste toiduainetega salatites, majoneesides, koos juustuga, jogurtitega, keefiriga, meega, puuviljadega, siirupiga, lisatakse külmadele ja kuumadele roogadele, näiteks putrudele ja küpsetistele.
Külmpressitud linaõlil on natuke mõrkjas spetsiifiline maitse, mis tuleneb eeterlikest õlidest ja Omega-3 rasvhapete sisaldusest. Raviõli säilib 6 kuud ja teda ei tohi termiliselt töödelda. Ravi eesmärgil soovitatakse võtta sisse üks supilusikatäis linaseemneõli 1-3 korda päevas.
Kuigi õli mõjub linaseemnetest tugevamalt, on linaseemnete raviomadused samad. Linaseemne kestas on palju kiudaineid, mis soodustavad seedimist. Suurema efekti saamise eesmärgil tuleks seemned kohvimasinaga jahvatada ja juua see kõik koos teena.
“Tööstused on kaubandusvõrku müügiks saadetavad õlid väga ära puhastanud. Meie külmpressitud rapsiõli on aga pähklilõhnaline ja -maitseline. Seda õli on soovitatav kasutada nii salatite valmistamisel kui ka praadimisel, kuid mitte suuremas kuumuses kui 140 kraadi. See sobib ka vormiroogade, pärmitainast saiakeste, pirukate, pitsade jne valmistamiseks. Külmpressitud rapsiõli säilib vähemalt aasta,” märkis OÜ Poreste müügijuht Mati Tiidelepp.
Külmpressõli saamiseks kasutatakse tigupressi kuni 40- kraadisel temperatuuril. Võrreldes rafineeritud õlidega sisaldavad külmpressõlid rohkem vitamiine, steroide ja lipiide. Õlide värvus on tumedam, kuna nende sisse jäävad värvained, näiteks klorofüll ja karotiinid.
Ürgnisu spelta on aga oma toiteväärtuselt tavalisest nisust mitu korda kasumlikum. Sellest valmistatud toite soovitatakse diabeetikutele.
Kasvatamisel on spelta nisu vähenõudlik. Rukki ja nisu hübriidi tritikalet kasvatatakse Eestis veel vähe, ainult sadadel hektaritel, kuid Lätis kasvab see juba tuhandetel hektaritel. Selle teravilja toiduks kasutamise probleemidega tegeldakse Eesti Põllumajandusülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Suure kiudainesisalduse tõttu soovitatakse tritikalet kasutada eridieedi korral, näiteks rasv-, suhkru- ja kõrgvererõhutõve, soolehaiguste puhul jne.
Riina Täht Toiduainete Instituudist kirjutab, et tritikalejahust võib valmistada leiba, saia, küpsiseid, kooke helbeid jm. “Soomes näiteks on küllaltki levinud sellest jahust valmistatud näkileivad ja küpsised,” teab ta.
“Meie ühine ettevõtmine, kus me oleme nii tootja, müüja kui ka ostja rollis, annab meile stiimuli maal edasi elada ja midagi teha. Rääkimata sellest, et inimese igapäevatoit peab olema keemiavaba, tervislik ja hinnalt sobiv. Sööma peab ikkagi seda toitu, mis on kasvatatud meie sünnimaal,” lisasid Merike Lepik ja Mati Tiidelepp.
RAIVO SIHVER
