Jõgevamaa tervisenõukogu lõpetas esimese pilootprojekti, mille käigus toetati lapsevanemaid, kellel on laste tervisliku toitumisega muresid.
Jõgeva põhikooli kodundusklass oli projektis osalejatele koduks viiel kohtumisel. Kohtumistel olid koos laste ja lastevanematega teemaks laste ja perede toidu- ja liikumisharjumused ja valikud. Septembris viisime 2.–4. klassi õpilaste vanemate seas läbi küsitluse, et saada tagasisidet lapsevanemate vajadusest ja valmidusest pere toiduvalikuid tervislikumaks kujundada.
Valmisid tervislikud toidud
Projektiga liitus 13 lapsevanemat. Kolmel kohtumisel rääkis toitumisnõustaja ja koolitaja Reelika Õigemeel sellest, mida me keha vajab, kuidas toitained arengut toetavad ning kuidas tervislik toit lauale võiks jõuda ja sinna jääda. Mitmed näpunäited ja tarkused tekitasid osalejate seas arutelu. Mõtlemisainet pakkus kõikidele osalejatele piima, jahu ja suhkrut sisaldavate toodete kasutamine laste menüüdes ning kuidas selle mõjul kipub laps tervislikest valikutest loobuma.
Kolmel korral viiest olid kaasatud ka lapsed. Lapsed olid toidutegemisel abiks, nii sündisid koostöös tervislik sarapuupähkli kreem, smuutid ja ka hernepesto, mis lastele väga maitses. LAUT Resto perenaine Katrin Olesk aitas oma nippidega teha viie tomati püreesuppi, sooja kanasalatit ja smuutimagustoitu. Tagasiside kohaselt on mitmed toidud, näiteks hernepesto ja soe kanasalat leidnud koha mitme pere menüüs.
Lastevanemate tagasisidena hinnati kõige tugevamalt võimalust lastega koos toitu valmistada, kogeda uusi maitseid ning julgust katsetada enda jaoks seni võõraste toiduainetega. Mitmed lapsed maitsesid esimest korda idusid, sellerit, hummust ja muudki ning üllatuseks polnudki need maitsed eemaletõukavad.
Liikumisharjumusi, lihtsaid tegevusi, mida kogu perega teha saaks ning kuidas meeled tuua oma tegevuse juurde, aitas Laste Tervisekoolist läbi viia Merle Leiner. Kooli ruumides korraldatud aaretejaht nõudis teadmisi ka lähedal asuvatest matka- ja terviseradadest, üritustest ning tervisespordi võimalustest. Väikesed harjutused pehmete stressipallidega aitasid lastel tegevusele keskenduda, panna silmad ja koordinatsioon tööle. Lihtsad harjutused, mis toetavad nutiseadmest eemalolekut. Lapsed müdistasid rõõmsalt kaasa ja said endale punased põsed.
Vajatakse lastevanemate oskusi
Toitumisnõustaja Reelika arvates on kõige suuremad väljakutsed lastevanemate jaoks õigete harjumustega eeskujuks olemine. „Meil on lastevanematena palju kohustusi ja muret, millest tulenevalt kipume unustama tervist toetavad toitumis- ja liikumisharjumused. Oleme sageli väsinud ega liigu piisavalt ning võib-olla otsime mingil määral toidust lohutust. Ka jääb puudu ajaplaneerimise võimest ja teadmistest-oskustest, kuidas tihedasse päevakavva põimida piisav hulk toidukordi, valmistada kvaliteetset ja head toitu ning leida aega treeninguteks. Vahel me lapsevanematena ei teadvusta endale, et meie käitumine, suhtumine ja tegevused mõjutavad laste praegusi ja tulevasi valikuid,“ ütles Õigemeel.
Teise väljakutsena toob ta esile kaubanduses pakutava küllusega toimetuleku. „Lastele (ja ka lastevanematele) on kergesti kättesaadav rikkalik valik maiustusi (sh magusad piimatooted, pagaritooted, krõbinad, müslid), magusaid jooke, soolaseid snäkke, mille söömissagedusest ja kogustest meil pahatihti aimugi ei ole.
Vajame lastevanematena oskusi ja teadmisi nende ahvatlustega toime tulemiseks ja nii enda kui ka lastega kokkulepete sõlmimiseks erinevate magusate ja soolaste snäkkide ja karastusjookide tarbimise osas,“ sõnas Õigemeel.
Lastevanemate tagasiside pilootprojektile oli positiivne. Kõrgelt hinnati pakutud võimalust, kuid samas tõdeti, et üllataval kombel oli osalejaid vähevõitu. „Kas tõesti ei hoolita ega anta endale võimalust?“ olid osalejad tagasisidesse kirjutanud.
Laste kaasamine oli vanematele suure väärtusega, sest koostegemiselt saab nüüd edasi minna ning ka kodus teisi võimalusi proovida. Kõige suurema murekohana tõid osalejad välja siiski enda järjepidevuse ja planeerimise. Tõdeti, et hea oleks, kui aeg-ajalt keegi meelde tuletab ja innustab, kas või uute retseptide edastamisega.
Maakonna tervisenõukogu analüüsib pilootprojekti tulemuslikkust ning loodetavasti tulevikus laieneb lastevanematele abistava toe pakkumise võimalus.
MAIU VELTBACH, SA JAEK arenduse, tervisedenduse ja siseturvalisuse spetsialist
