“Hakkasin ajaloo vastu huvi tundma siis, kui meditsiinis algas suurte muutuste aeg. Reformid olid pöördelised. Korjasin kokku nii kohalikus Vali Uudistes kui ka Vooremaas ja mujalgi lehtedes ilmunu. Nii see töö algaski.”
Lisaks käis Sirje Alusalu ka raamatukogus ja uuris vanu ajalehti. Kogus materjalid teemade kaupa kaustadesse, süstematiseeris.
Kogub ka mälestusi
“Põltsamaa meditsiini ajalugu on ju nii rikas. Peter Ernst Wilde oli rahvavalgustaja ja arst, kes tegutses koos oma mõttekaaslase August Wilhelm Hupeliga,” rääkis doktor Alusalu.
Põltsamaal tegutsenud ja mõrvatud arsti Carl Prima saatust uurides kogub ta kuulsat tohtrit tundnud inimeste mälestusi.
Viimase kümme aasta töö on Sirje Alusalul koondatud rohkearvulistesse mappidesse. Tema sõnul pole võimatu, et kunagi paneb ta koos mõttekaaslastega kokku Põltsamaa meditsiiniajaloo raamatu.
Mitu patsienti on oma tohtri huvist teada saades kinkinud talle vanu meditsiiniraamatuid ning fotosid. Samuti on endised Põltsamaa haigla töötajad enne raviasutuse juubelit rääkinud Sirje Alusalule oma mälestusi ning toonud vanu fotosid.
“See on väga hea vaheldus, natuke teistmoodi kui minu põhitöö, vahepeal tahab inimene ju midagi muud ka teha,” tunnistas Alusalu.
Tohtreid napib
“Mulle omistatud teenetemärk on tunnustus kõikidele meie maakonna perearstidele ja meedikutele. Perearstidena oleme kõik ettevõtjad, kuid mitte turumajanduslikus mõttes. Sellepärast oli vaja koonduda, et olulistest asjadest ühtemoodi aru saada,” ütles ta.
Ühistegevuseks moodustati Jõgeva maakonna perearstide selts. Sirje Alusalu on pidevalt selle juhatusse kuulunud ja pidanud seltsi kroonikat.
Perearsti töö on raske ja vastutusrikas. Kümne aasta jooksul on Jõgevamaal kolm tohtrit manalateele läinud, keegi pole haiguste eest kaitstud.
Kõik tohtrid ei jõuagi olla ühiskondlikult tegusad ja tundlikud.
“Minu unistuseks on, et saaksime teatud aja tagant kokku ning analüüsiksime õpetlikke haiguslugusid. Praegu pole kõikidel selleks lihtsalt aega,” nentis ta.
Põltsamaa piirkonnas on kokku viis perearstipraksist, lähiümbruses veel Pajusi ja Puurmani. Kahjuks Puurmanis praegu perearsti ei ole, puudub ka pereõde. Olukord on nukker.
Ei saa linnadki omale praegu uusi perearste, valdadest rääkimata. Arste koolitatakse vähem, noored lähevad välismaale tööle. Muresid pole ainult perearstidega, puudu on ka teisi spetsialiste. “Ainult perearstid oma abilistega kõike muidugi üksi ära ei tee, oluline on koostöö kõikide tervishoiusüsteemi etappide vahel.
Rahva tervise parandamine ei käi ainult arstikabinetis, väga suur osa on ka terviseedenduslikul tööl. Eha Anslan teeb maavalitsuse terviseedendajana väga tõhusat tööd.”
Tervislike eluviiside propageerimiseks ja nõustamiseks jääb arsti vastuvõtu jooksul vähe aega. Ühe korraga ei selgita midagi, rääkida tuleb ikka mitu korda ja kirjandust kaasa anda ning mõtlemisaega vajab inimene samuti,” lisas tohter.
Eriti vähe jääb inimeste jaoks aega viirushaiguste hooajal, mis tänavu algas juba jaanuaris. Palju aega kulub veel puudedokumentide vormistamisele, erialaarstidega konsulteerimisele ja haigetele koha leidmisele haiglas.
Koostöö omavalitsustega
Perearsti töös on Alusalu sõnul oluline kohaliku omavalitsuse toetus ning koostöö. Omavalitsuse panus terviseedendusse on näiteks rajada kergliiklusteid, kus jalgratta, rulluiskude või rullsuuskadega sõita. Tartu-Tallinn maanteel juba jalgrattaga ei sõida ja ega auklik tolmune või porine tee kedagi välja ei meelita.
Oluline on ka kohaliku omavalitsuse toetus koolitervishoiule. Õpilaste terviseprobleemid on doktor Alusalu kinnitusel väga tõsine teema, omamoodi ka tulevaste täiskasvanud patsientide kasvatamine. Valed toitumisharjumused ja liikumisvaegus lapseeas võivad tulevikus olla tõsiste tervisehäirete põhjuseks.
Kõik Alusalude tütred uisutavad
Sirje ja Hannes Alusalu peres kasvab kolm tütart, kaks neist ? Sandra ja Saskia ? on tublid uisutajad, vanim tütar Sirli õpib Tartu Ülikoolis eripedagoogikat.
Kõige kuulsam Alusalu on kindlasti Sandra, kes õpib Tallinna Ülikoolis kehakultuuri. Tema püstitas mullu Heerenvenis ja Berliinis Eesti rekordid kiiruisutamises 500 m 48,78 ja 1000 m 1.38,93, 1500 m 2.31,93, 3000 m 5.19,70-ga. Uisuliit tunnistas Sandra Alusalu mullu naistest Eesti parimaks kiiruisutajaks.
Uisutamine ongi Adavere laste lemmikspordiala tänu entusiastlikule treenerile Väino Treimanile.
Tänavune talv on Adavere lastele olnud iseäranis kurb, sest uisutada on nad kodus saanud üsna lühikest aega.
Viimasel ajal on Sandra ja Saskia võistluste ja treeningute tõttu väga palju ringi saanud rännata, ka suvel on nädalavahetustel tulnud võistlustele sõita.
Et tänavu talvel pole Eestis õieti treenida saanudki, tuleb lastel käia Soomes, Saksamaal ja Poolas treenimas ning võistlemas.
“Kogu selle töö juures on mulle ikkagi kõige tähtsamad lapsed ja abikaasa, nemad annavad jõudu,? tunnistas Põltsamaa ja Adavere perearst lõpuks.
HELVE LAASIK
