Valitud peatükke raamatust
Mis on olnud teie amet?
Pent Nurmekund: “Tunda maailma ja rahvaid. See ei ole tegelikult amet, vaid elu sisu.” (Keelemees… 1996)
Perekond Roosmann
3. detsembril, uue kalendri järgi (ukj) 16. detsembril 1906 kell 10 õhtul sündis Pärnumaal Kilingi vallas Veskeküla Mõimessaare vesiveskis Peet Roosmanni (8. X 1869 – 8. IV 1953) pere esimene laps Arthur, kes ristiti 7. (20. jaanuaril) 1907.
Arthuri emapoolne vanaisa oli pärit Viljandimaalt Kõpu praostkonna Halliste kihelkonnast, kust ta oli rännanud Saarde kihelkonda Kilingi valla Kikepera külla. Tollased perekonnad olid suured: ema Juuli Rüütel pärines 12-lapselisest, isa Peet Roosmann 8-lapselisest perekonnast. Talu päris vanim poeg, ülejäänud pidid lahkuma. Neid nimetati kotlasiks, sest kodunt tuli lahkuda vaid koti ja kepiga. Ka Peet ja Juuli Roosmann olid poja ütluse kohaselt kotlased.Peet Roosmann ja Juuli Rüütel (1. XI 1883 – 5. XII 1964) olid abiellunud 11./24. VII 1904. Neile sündis neli last. Arthuril oli õde Armilde (21. II / 5. III 1912) ning vennad Aleksander ja Karl (1917–1918), kellest viimane elas küll vaid mõne nädala.Õde Armilde eestistas hiljem oma eesnime Malleks. Abiellumise järel hakkas ta kandma perekonnanime Kaarma. Enne Nõukogude vägede sissetungi 1944. aastal õnnestus tal põgeneda Saksamaale, kuhu ta jäigi elama, kandes Malle Suurholti nime. Ta suri võrdlemisi noorelt.Aleksander Roosmann sündis 25. märtsil, uue kalendri järgi 7. aprillil 1909 ning suri Tartumaal Haaslaval 27. juunil 1972. Ta oli lõpetanud 1929. aastal heade tulemustega Viljandi maakonna poeglaste gümnaasiumi ning kirjutas 14. jaanuaril 1933 avalduse (palve) Tartu Ülikooli rektorile õigusteaduskonda astumiseks. 1. detsembril 1936 kuulutati Riigi Teataja lisas nr 101 Aleksander Roosmanni soovist võtta uueks eesnimeks Jüri ning 4. detsembril 1936 Riigi Teataja lisas nr 102 Aleksander Roosmanni soovist võtta uueks perekonnanimeks Nurmekund. Tallinna perekonnaseisuametniku 7. jaanuari 1937 otsusega muudatused kinnitati. 9. jaanuaril 1939 avaldas Jüri Nurmekund soovi astuda “uuesti E. W. Tartu Ülikooli õigusteaduskonda”. Viimane avaldus soovist “jätkata õppimist Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas” pärineb 23. septembrist 1942. aastal. 23. jaanuaril 1933 välja antud õpinguraamatus (toonase terminoloogia järgi eksamiraamatus) sissekirjutised eksamite sooritamise kohta puuduvad.Isa Peet oli õppinud enne venestamist eestikeelses rahvakoolis ning luges ja kirjutas korralikult. Pärast tsaari sõjaväes teenimist tönkas ta ka vene keelt. Kui Esimese maailmasõja aegu olid neil korteris Vene sõdurid, siis proovinud ta nendega vene keeles kõnelda. Ema oli käinud venestamise ajal kolm talve vallakoolis ja oskas seal omandatud tarkuse abil vaevu lugeda.
i
OTT KURS
