Andres Ehin meenutab
1960. aastate Tartus oli mitu vägevat polüglotti. Uku Masingu koduraamatukogus oli raamatuid 65 keeles, ta tundis üpriski hästi paljusid semi-hami keeli, näiteks amhari, tigree ja tigrinja keelt, rääkimata heebrea keelest, mille põhjaliku grammatika ta koostas, aramea keelest ja mitmetest araabia keele murretest.
Villem Ernits olevat osanud neljakümmet keelt (sh mitmeid enam või vähem haruldasi väljasurnud keeli, näiteks tohaari ja heti keelt, rääkimata muinaskreeka, ladina, heebrea ja sanskriti keelest). Paul Ariste tundis mitte ainult paljusid soome-ugri ja samojeedi keeli ning nende murdeid, vaid näiteks ka läti keelt, ivriidi ja jidiši keelt ning mustlaskeelt. Temagi olevat osanud 35-40 keelt.
Ühe väljapaistva polüglotiga kohtusin ma siiski juba enne, kui ta 1950. aastatel Tartusse asus, et tolleaegse idabloki hulgikeelsuse pealinnas suuri tegusid teha. Kõnealune hulgikeelemees oli Pent Nurmekund.
…
Nurmekund kui endine Saksa piirikaitserügemendi ohvitser oli sügavalt põlu all. Suur keelemees pidi Pärnus kooliõpetajana leiba teenima ja kooliski kiusati teda taga.
Tallinnas Kreutzwaldi tänavas helistati kord minu lapsepõlvekodu uksekella. Minu ema Alice Ehin, Tallinna pedagoogilise instituudi võõrkeelte kateedri juhataja, läks ust avama. Sisse astus kaherealist halvasti istuvat ja kortsus ülikonda kandev mees, kel oli kitsas nina ja linnusilmad.
Ema ja tundmatu mees tervitasid teineteist kui vanad tuttavad. See mulle tundmatu isand oligi Pent Nurmekund. Ta otsis Tallinna pedagoogilises instituudis õppejõuna tööd.
…
Ema oli väga abivalmis ja helistas kohe instituudi direktorile. Direktor tahtis, et Nurmekund tuleks instituudi kantseleisse ja ankeedi ära täidaks. Nurmekund ilmselt tegigi seda, aga see ankeet sisaldas nii mõndagi, mis direktori ära ehmatas. Õppejõuks ei julgenud pedagoogiline instituut Nurmekunda võtta.
Paari päeva pärast tuli Nurmekund uuesti emale külla. Nad arutasid kahekesi, mis nüüd teha. Ema helistas Tartusse inglise keele õppejõule Oleg Mutile, kirjanik Mihkel Muti isale. Oleg Mutt lubas teha kõik, mis tema võimuses, et Nurmekund Tartu ülikoolis tööd leiaks. Mutil läks asi korda ja Nurmekund saigi tööle. Nähtavasti oli Tartu ülikool partei ja KGB ees vähem pelglik kui Tallinna pedagoogiline instituut.
Mõlemal korral vestlesid ema ja Nurmekund pikalt ja sõbralikult. Mina, poisike, istusin pisut eemal diivani peal ja jutusse ei sekkunud. Kuulasin suure huviga.
…
Nurmekunna meenutuste järgi olevat tolleaegsed vangid ankeetides oma keelteoskuse maha salanud, sest keelteoskus tähendas ju seda, et võidi lugeda välismaal välja antud kirjandust, mis polnud Nõukogude tsensuurist läbi käinud. Säärase lugemusega isik kujutas endast vastukaalu tasalülitatud ühiskonnale, ideoloogilist ohtu.
Üks Nurmekunna jutt, mida ma sattusin mitu korda kuulma, puudutas tema sisseastumist Kopenhaageni ülikooli. Nimelt ei olevat eksamikomisjoni liikmed uskunud, et Nurmekund, kes kandis 1935. aastal veel oma eestistamata nime Arthur Roosmann, sugugi mitte taanlane pole. Iseäranis uskumatuks tegi selle asjaolu, et Nurmekund ei rääkinud mitte taani kirjakeelt, vaid Jüüti poolsaare tipu ümber kõneldavat Skawi murrakut – ja teinud seda muidugi Nurmekunnale omase perfektsusega. Asi oli nimelt selles, et Pärnu sadamas oli kahekümnendatel aastatel tihtilugu näha Jüütimaa meremehi, kellega tulevane teadlane keeleõppimise eesmärgil suhtles. Sadamas meremeestelt õpitud taani keelega läkski Nurmekund Kopenhaageni ülikooli sisse astuma – ja sisse ta sai! (Nurmekund ei astunud ametlikult Kopenhaageni ülikooli, vaid külastas mõningaid loenguid „jänesena” – toim).
Ükskord ülikooli orientalistikakabinetis Nurmekunnaga teed juues otsustasime Linnart Mälliga polügloti mälu testida. See oli vist 1960. või 1961. aastal. Teadsime, et Nurmekund õppis keeli alljärgneva lihtsa meetodiga: ta luges kõigepealt grammatika läbi ja hakkas siis kohe raamatuid lugema. Pärast ühekordset lugemist võis ta selle raamatu peast ette lugeda, olgu see kas või sadu lehekülgi paks. Saime teada, mis oli esimene ingiskeelne raamat, mida ta oli poisipõlves lugenud. Palusime tal peast ette lugeda lehekülg 128. Nurmekund ei kõhelnud põrmugi ja ta suust tuli järjest ladusaid ingliskeelseid lauseid.
Ott Kurs
(Järgneb)
