Valitud peatükke raamatust
Nurmekunna vahetu tutvumine oriendiga algas mõne aasta pärast Kasahstanist, sest enne sõda kavandatud õpingud Marokos ei saanud teoks. Alates juuni teisest poolest septembri keskpaigani 1958 töötas Nurmekund Kustanai oblastis uudismaal.
Ülikooli lehes hiljem avaldatud reisikirjeldustest torkab silma, et ta oli sellest kandist võlutud. Edaspidi hakkaski Nurmekund sügiseti käima Kesk-Aasias. Ta soovis tunnetada Ida kõigi oma meeltega.
NB! Kusagil siin või natuke allpool võiks olla pilt (raamatus lk 67 või 68), raamat 3. sahtlis, pildid küll ka minu kataloogis nurmekunna all!
Nurmekunnal tollal Tartus korterit polnud. Ta ööbis kasukasse mässitult mõnes kütmata uberikus või pooleliolevas individuaalmajas.
2. juunil 1955 andis ajaloo-keeleteaduskonna dekaani kohusetäitja iseloomustuse Nurmekunna õppetöö kohta. Selle järgi oli hiina keele õppijaid keskmiselt 15, kusjuures kevadel see arv langes.
Maikuu teisel poolel külastati loengut, kus osavõtjateks olid seekord kaks üliõpilast ja õppejõud. Arvestuse läbivõetu ulatuses sooritas 9 õppijat.
…
Kuna õpik puudus, siis piirduti kolme-neljasõnaliste lausete tõlkimisega. Tahvlil näidati hieroglüüfide joonistamist ja üksikute grammatiliste vormide tuletamist.
…
Dokumendid arvestuse sooritamise kohta edaspidi puuduvad, sest tõenäoliselt neid kõrgemalt poolt enam ei nõutud. Pent Nurmekunnal oli ühiskondlik tunnustus juba saavutatud. Seega võis töö hiina keele õpetamisel jätkuda. Massilist tungi hiina keele kursusele edaspidi enam polnud, sest oli võimalik õppida teisigi ida keeli.
Jaapani keel, teised Kaug-Ida ja Sise-Aasia keeled
Pent Nurmekunna esmatutvus jaapani keelega toimus tema noorpõlves Viljandis, kus tema esimene õpetaja oli Jaapani diplomaadi endine lapsehoidja. Euroopa ülikoolides omandatud teadmiste ja iseõppimise teel oli ta saavutanud sellise taseme, et võis õpetada jaapani keele algkursust. Tartu ülikoolis õpetati tema juhtimisel jaapani keelt aastail 1957-1985.
…
Nurmekunnal tekkis kirjavahetus jaapanlastega, eriti nendega, kes olid huvitatud Eestist ja eesti keelest. Kõigest sellest andis ta oma kirjutiste kaudu teada üldsusele. Nii võib ülikooli lehest lugeda ka ülevaadet Jaapani koolist. Samuti oli Nurmekunnal isiklikke kokkusaamisi mitme jaapanlasega.
Teiste Kaug-Ida keeltega, sh malai keelega oli Nurmekund tuttavaks saanud sõjaeelses Euroopas rännates ja õppides. Malai keele põhjal välja arendatud indoneesia kirjakeele õppimisel ja õpetamisel tugines ta Djakartas (hilisem kirjaviis Jakarta) ja Groningenis 1953. aastal kirjastatud E. Pino õpikule „Bahasa Indonesia. The National Language of Indonesia”, millest ta oli teinud väljakirjutusi.
Indoneesia keele õpetamisel oli Nurmekunnale heaks abiliseks Ülo Sirk (1935-2011), kellele ta peagi usaldas ka õppetöö läbiviimise, olles seejuures ise kuulajate hulgas. Indoneesia keelt õpetati aastail 1956-1965.
Korea ja vietnami keele õppimisel Nurmekunnal mingit kompaktset õpikut ei paistnud olevat. Sise-Aasia keeltest õpetati hilem tiibeti ja mongoli keelt.
Türgi keelt õpetati aastatel 1958-1976.
i
OTT KURS
