Pensioni sügiskoll

Võib olla on see hingedepäeva needus, aga no kohe on poliitikuid, kes tondikese või mardisandikese kombel tahavad bioloogiliselt niigi rasket aastaaega lausa mustaks masenduseks muuta. 

Kas ehk tuletaks teile meelde oma ainsat valimiseelset soovitust: selg sirgu, rahvas! Teid on aastaid toidetud Keskerakonna ja Rahvaliidu müüdiga, et te ise ei saa millegagi hakkama. Üks “õudukas”, mida hea Maarika Tuus on hakanud levitama, on see, et kui pension nüüd enam lausa ära ei kao, siis kätte teda ei saa. Ja kui saabki, siis kalli raha eest. Ja et sellega päästetakse Eesti riiki ja eelarvet!

Kui selles oleks kõiges ka tiba tõtt, tuleks see tõde kibeda pillina mul lihtsalt alla neelata ja püüda teha head nägu. Aga kuna see kõik on vale eesmärgiga inimesed hulluks ajada, siis tuleb üht-teist selgitama hakata. Ja kui kolleeg ehk tunneb ennast valelt tabatuna, siis, noh… see “veike häbi”, nagu öeldakse lasteraamatus “Hulkur Rasmus” — see läheb üle.

Kojukandega ähvardamine

Ei noh, kindlasti Maarika Tuusi süda ikka veidi valutab kah,  aga jälle valel põhjusel. Esiteks: pensionide tõus on tulevase eelarveaasta üks ilusaid uudiseid ja see, et Reformierakond jätkab kõigi asjaolude kiuste lubaduste täitmist eesmärgiga tagada pensionide kahekordne tõus nelja (nüüd juba kolme) aasta pärast. Rõhutaksin: ilma Reformierakonna kuulumiseta mistahes valitsevasse koalitsiooni mitte ainumaski teine erakond seda teoks ei teeks.

Ja kuna pensionid tõesti kenasti kasvavad, on hea kolleeg hakanud rääkima hoopis uuel teemal: pensionide kojukanne. No räägime selle siis lahti. Suur osa pensionäridest, kellele pension koju tuuakse, elavad linnades või alevites. Vana kojutoomise süsteem sunnib krapsakaid ja tegutsevaid inimesi sageli raiskama tunde ja tervet päeva, et oodata kojutoodavat pensioni. Mis aga ei tähenda, et üksildasemates kohtades ei võiks asjad vanaviisi jääda: üksikule vanainimesele on postiljoni tulek vajalik sotsiaalne tugi. 

Muutub nüüd siis see, et vananenud postiteenuse asemel lähevad pensionid nüüd arvele pankadesse. 69 protsenti pensionäridest kasutab seda võimalust juba täna., sest see annab võimaluse ühe käiguga maksta kõik oma arved, teha kõik ülekanded ja võtta kaasa ka vajalik sularaha. Uusi vormegi on mitmeid – Hansabuss, SEB Postipank jne.

Aga jah, kojukanne ei kao!

Kompleksse teenuse osutamine

Need, kellele kojutoomine meele järele on, saavad seda teenust ka edasi. Selle vahega, et Eesti Post toob pensioni koju kätte raha eest (muide – 60, mitte 70 krooni eest!). Ja seda: ikkagi sealt pangast. Aga ega kirja ja pakkigi ei viida edasi tasuta: margi peab ostma, ja kah mitte odava.

Kuid nüüd – pangem tähele: juhul, kui on tegemist liikumispuudega inimesega, kui ta elab haja-asustusalal, st muudest kohtadest eraldi, pangateenustest kaugel, siis maksab riik talle selle postiteenuse kinni! Süsteemi käivitamiseks pole vaja muud kui avaldust pensioniametile. Kõigile, kelle soov on põhjendatud, tuuakse ka edaspidi raha koju kätte riigi kulul.

Lisaks sellele: niisugune üksildane ja veidi hädas olev inimene vajab sageli ka muud ja komplekssemat sotsiaalabi: poest kauba toomist, transporti keskusse, meditsiinilist järelevalvet, puudelõhkumist vms, mida ükski pension üksi ei lahenda, kui see koju tuuakse. Seega on meie perspektiiviks sellistele inimestele kompleksse sotsiaalteenuse osutamine, millest pensionide kojukanne on vaid väike osa.

iii

IGOR GRÄZIN, Riigikogu liige, Reformierakond

blog comments powered by Disqus