Nentisin toona, et tavalisele inimesele jäävad aktsiisid, inflatsioonikriteeriumid ning muu säärane elukaugeks ja võõraks, kuni ta ei tunne, et surve tema rahakotile suureneb. Viimasel ajal on minu poole pöördunud mitu inimest, kel on juba käes senisest suurem küttearve ning kes kurdavad kirja ja paki saatmise kulude kasvamise üle.
Kütte ja sooja vee hind kerkis juba 1. juulist ? käibemaksu suurenemise pärast viielt protsendilt 18 protsendini, kuid uue hinnatõusuga ?rõõmustavad? meid soojatootjad seoses transpordikulude suurenemise, kütuse ja remondimaterjali, elektrienergia, vee ja kanalisatsiooniteenuste hinna tõusu, palkade kasvu ning muuga.
Tegemist on hüperinflatsiooniga. Iga kulukomponendi hinna tõus põhjustab kõigi teiste komponentide kallinemist, mis kõik kokku suurendavad kaupade ja teenuste lõplikku hinda.
Kaugkütte hinna tõus puudutab eriti valusalt just linnade ja suurte asulate inimesi. Eakate inimeste rahalistest väljaminekutest moodustab toasooja hind kõige suurema osa. Kohati on kaugkütte hind tõusnud juba üle 1000 krooni megavatt-tunni eest. Teised hinnatõusud ei jäta puudutamata ka ühtki maainimest.
Aktsiisitõusu põhjendab valitsus vajadusega võtta 2011. aastaks kasutusele euro. Järjest enam kõlab aga seisukoht, et selleks ajaks euro meile nagunii ei tule. Seepeale on valitsus hakanud aktsiiside järsu tõusu põhjendusena rõhutama Euroopa Liidu sellekohast nõuet, jättes seejuures mainimata, et Euroopa Liidu kavandatud kütuste (bensiini ja maagaasi) aktsiisi tõus võiks tulla ka alles mitme aasta pärast ning aeglasemas tempos.
Siit võib teha lihtsa järelduse: valitsus peaks olukorra leevendamiseks loobuma järsust kütuse aktsiisi tõusust, sest see tõstab kõikide toidu- ja tööstuskaupade ning teenuste hindu.
Valitsus on pakkunud järgmise aasta inflatsiooniks veidi üle seitsme protsendi. Mina arvan, et see tuleb tunduvalt suurem. Seni pole ju veel teada, kui palju tõuseb elektri hind. Halvemal juhul võib see kasvada lausa veerandi võrra.
Aprilli asemel jaanuaristLohutuseks võin öelda, et 1. aprillist kerkib keskmine vanaduspension 4500 kroonini, mis peaks suurenevad kulud katma. Ehk jääb pisut ülegi, et elujärge parandada.
Ent kuidas peavad pensionisaajad 1. aprillini toime tulema? Selle peale pole meie riigiisad mõelnud ning nad ei paku ka mingeid lahendusi. Pakun siis ise.
Teen ettepaneku tõsta Riigikogu otsusega see tähtaeg 1. aprillilt 1. jaanuarile sellise arvestusega, et esimeseks poolaastaks planeeritud summa jääks muutmata ehk teisisõnu: pool teise kvartali jaoks planeeritud summast makstaks välja esimeses kvartalis. Niisugusel juhul ei jääks pensionärid hätta ja lahendus ei nõuaks riigilt märkimisväärset lisakulu.
Ettenähtud keskmist pensioni hakataks sel juhul maksma 1. juulist. Hundid oleksid söönud ja lambad rahul.
Lubamatult vähe pööratakse tähelepanu puuetega inimestele. Kui pensionitõus veel kuidagi rahuldab pensionäride vajadusi, siis puuetega inimeste sotsiaaltoetused kerkivad häbematult vähe: keskmise puude korral 200 kroonilt 260 kroonile, raske puude korral 420 kroonilt 550 kroonile.
Keskerakond on teinud uue Riigikogu koosseisu lühikese tegevusaja jooksul üle kümne mitmesuguse ettepaneku, kuidas abi ja toetust vajavate inimrühmade järsult halvenevat olukorda leevendada, seega taotlenud niinimetatud pehmet maandumist.
TeerullitaktikaKuid meele teeb kurvaks koalitsioonierakondade teerullitaktika.
Sotsiaalvaldkonda puudutavate seaduseelnõude arutamise juhtiv komisjon on sotsiaalkomisjon, kuhu kuulun ka mina. Komisjonis on üheksa liiget, kellest viis kuuluvad Reformierakonda, Isamaa ja Res Publica Liitu ning Sotsiaaldemokraatlikku erakonda ning neli Keskerakonda ja Rahvaliitu.
Kõik Keskerakonna ja Rahvaliidu esitatud seaduseelnõud lükatakse tagasi lihthäälteenamusega ning sama taktika toimib Riigikogu täiskogu istungitel. Presidendi mitmekordsed üleskutsed lõpetada säärane praktika on kõlanud kurtidele kõrvadele ja osutunud vaid sõnakõlksuks.
Toon ühe näite. Sotsiaalkomisjon pidi tegema ettepaneku nimetada kaks inimest sotsiaalministeeriumi juures tegutseva eakate poliitika komisjoni liikmeks.
Opositsiooni ettepanek esitada üks liige koalitsioonist ja teine opositsioonist oleks läbi läinud, sest kaks koalitsioonipoliitikut puudus parajasti koosolekult. Hääletamise hetkeks korjati aga kiiruga kokku asendusliikmed, kellest üks lahkus kohe pärast hääletamist, ning häälte tavapärase suhtega ? viis nelja vastu ? valiti mõlemad liikmed koalitsioonist.
Nii ei kõla opositsiooni hääl ka komisjonis, kus töötatakse välja pikaajalist strateegiat eakate ja puuetega inimeste probleemide lahendamiseks.
Ei saa märkimata jätta veel üht koalitsiooni ettepanekut: tõsta pensioniea piir 65?67 aastani. See on mõeldamatu! On ju meie meeste keskmine eluiga vaid 66 aastat (naistel 11 aastat pikem) ning see tähendaks, et keskmine mees ei tarvitse pensioniikka jõudagi.
Kui eelmine valitsus, kuhu kuulus ka Keskerakond, lisas pensionikassasse lisatulude arvelt ligi viis miljardit krooni, siis praegune valitsus seda ei tee, vaid kulutab juba kogutud raha oma valimislubaduste täitmiseks.
Tulevikumuredest hoolimata ei tohi kaotada optimismi. Keskerakond oma ideedega võidab varem või hiljem nagunii.
JAAN KUNDLA,
Riigikogu liige,
Keskerakond
