Peipsi Kalurite Ühing korraldas möödunud aasta novembris ja detsembris Peipsi piirkonna elanikele projektikoolituse ettevõtluse alustamisest, selle valdkonna arendamisest ning projektide koostamisest et taotleda toetust äriideede teostamiseks.
Voore külalistemaja seminarihoones toimunud õppepäevade üks eesmärke oli ergutada Peipsi-äärseid elanikke otsima alternatiivseid väljundeid kalandusele ja teistele traditsioonilistele tegevusaladele.
Peipsi Kalurite Ühing on õppepäevi, mõttevahetusi ja seminare korraldanud kümmekond aastat. 2011. aastal alustati koolituste läbiviimist Euroopa Kalandusfondi rahastamisel. “Õppepäevade lektoriteks on olnud spetsialistid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutustest (EAS) ja teistestki organisatsioonidest. 16., 17., 22. ja 23. novembril ning 5. ja 6. detsembril Voorel toimunud koolitusele kutsusime esinema firma Nutifikaator nõustaja Lauri Jaloneni, kes selle ülesande täitmiseks parima pakkumise tegi,” ütles kaluriteühingu esimees Priit Saksing.
Teooria vaheldus praktikaga
“Koolitus käsitles projektiplaani ja äriplaani koostamist, samuti äri-või projektiideede eelhindamist, analüüsi, võimalike alternatiivsete lahenduste genereeerimist ning käivitamisstrateegia koostamist. Teooria vaheldus praktikaga. Rühmatööde ja individuaalsete ülesannete käigus mängisime läbi mitmesuguseid olukordi. Välja pakutud ettevõtlusideid analüüsisime staadiumini, kust neid on võimalik iseseisvalt edasi arendada. Diskuteeriti ennekõike äriideede teostamisvõimaluste ja realiseerimise otstarbekuse üle,” rääkis Lauri Jalonen. Tema sõnul said koolitusel osalejad ka privaatset konsultatsiooni, mida sooviti enamasti turismi arendamise teemadel. “Nõustamiste täpsem sisu on konfidentsiaalne,” lisas ta.
Huvituti alternatiivsetest ettevõtlusviisidest
Koolitusel osales viiskümmend inimest Peipsi-äärsetest maakondadest. “Mulle pakkusid huvi nõuanded ettevõtluse edendamiseks. See tegevus võimaldab mitmekesistada majandustegevust, rajada uusi firmasid, pidurdada elanike arvu kahanemist,” ütles kalur Vassili Ignatov Iisaku vallast Kuru külast.
“Koolitus andis mõtteainet alternatiivsete tegevuste käivitamiseks. Üks niisuguseid oleks järve ääres ööbimiseks sobilike soojakelamute muretsemine ning nendes majutuse pakkumine,” rääkis osaühingu Peipus Fish Alajõe osakonna juhataja ja Alajõe vallavolikogu esimees Sergei Asmus.
“Kalapüük kui hooajaline tegevus sõltub püügipiirangutest, kalavarudest ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud kokkulepetest. Seetõttu muutuvad alternatiivsed tegevused Peipsi piirkonnas järjest olulisemaks,” lisas ta.
“Oleks teretulnud, kui aastaringset tööd jätkuks ka kalurite naistele. Olgu selleks siis aedvilja kasvatamine, suveniiride meisterdamine, pererestorani pidamine või midagi muud,” ütles koolituse projektijuht, Jõgeva valla ettevõtja Andrus Sibul, kes on ka Peipsi Kalurite Ühingu liige.
Osales ka muuseumitöötaja
Koolitusel osalejaid oli erinevatest eluvaldkondadest ja nad näevad Peipsiga seonduvaid valuküsimusi mitmest vaatevinklist. Kallastel elava Mustvee muuseumi töötaja ja vabakutselise kunstniku ja Vera Paramonova jaoks oli oluliseks teemaks Peipsi järve ökoloogiline keskkond. “Puhastada ja süvendada tuleks ka Kallaste lahte. On teada juhus, kus püügihooaja algul ei saanud kalalastiga laev liiga madala veetaseme tõttu lahte sisse sõita. Probleemi lahendamisele aitaks kaasa riigi, omavalitsuse ja ettevõtjate koostöö,” märkis Paramonova, kes on töötanud Kallastel ka geograafiaõpetajana.
“Kui lahte puhastataks, saaksid siin randuda ka suuremad reisilaevad. Milleks sõita mööda maad ümber järve, kui saaks otse üle järve, näiteks Gdovist Kallastele ja vastupidi, Gdovist Mustveesse ja vastupidi,” ütles Vera Paramonova.
Õppimisvõimalus tuli üllatusenagi
Priit Saksingu sõnul tõestasid õppepäevad Voorel Peipsi kandi inimeste suurenevat huvi eneseharimise vastu.
“Koolitusel põimus üldhariv osa praktilisema poolega: käsitleti sadamate ja lossimiskohtade ehitamise, majutus- ja toitlustusettevõtete rajamise ja nüüdisaegsemaks muutmisega seonduvat. Nii mõnelegi oli üllatuseks, et sellised koolitused toimuvad ja neil on võimalik tasuta osaleda. Arvestades regiooni rahvastiku eripära, olid koolitusel keelteks eesti ja vene keel. Õppepäevade läbiviimist rahastati Euroopa kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetmest 4.1 “Kalanduspiirkonna säästev areng. Koolitusel osalenud täitsid ka tagasidelehed. Suhteliselt rahule jäädi ka koolituse toimumiskohaga Voorel, sest siia on erinevatest Peipsi-äärsetest paikadest enam- vähem võrdne maa. Alates 4. jaanuarist avanes Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogule (PKAK) uus võimalus esitada rahataotlusi. Kuuldavasti teevad seda mitmed koolitusel osalenud.
Peipsi Kalurite Ühingu korraldatud koolituste ja õppekavas olnud teemade vajalikkusest oleme saanud positiivset vastukaja ka mitmetelt poliitikutelt, näiteks põllumajandusminister Helir Valdor Seederilt ja Riigikogu liikmelt Aivar Kokalt, kellega oleme Peipsi piirkonna probleemide lahendamisega seoses regulaarselt suhelnud,” ütles Priit Saksing.
Äriideed tuleks kaardistada
Koolitaja Lauri Jalonen märkis, et edaspidiste õppepäevade ettevalmistamisel tasuks koolitusrühmade koostamisel teha eeltööd ja osalejate konkreetsed projekti- või äriideed kaardistada. “See võimaldaks jagada koolitusel osalejad konkreetsete huvide järgi rühmadesse ja nii oleks võimalik pakkuda neile põhjalikumat oskusteavet,” ütles ta.
JAAN LUKAS
