Avinurme puiduaidas peetud Peipsi toidusuveniiri konkursil oli valmistoodete osas konkurents tihe ning lõpliku hääletuse tulemusena pälvis esikoha meepräänik kaneeli ja koriandriga, valmistajaks Kaja Leeben Tamme-Kopra talust. Peipsimaa Kogukonnaköök MTÜ premeerib võitjat 500 euroga.
Uugi talu kasesiirup tuli lõpphääletusel teiseks ning kolmanda koha pälvis Logovest MTÜ ivantšai tee, valmistajateks Natalja Tumanova ning Marika Oolberg.
Kõigil neil toodetel tõi žürii välja toote pakendi ja kogu lahenduse terviklikkuse, läbimõelduse ning unikaalse maitse. Žürii eripreemia said ka Peipsi kalatööstuse kuivatatud tint ning soolarääbis marinaadis kohaliku kala propageerimise eest.
Rahvahääletusel osutus parimaks Räpina loomemaja pihlakavein Peipsimaa pihlakas. Konkursil osalesid veel (ei ole paremusjärjestuses) Peipsi keedusuhkur, Mesi Tare (Herling Jürimäe, Marko Mesi); vobla purgis, Mesi Tare (Herling Jürimäe, Marko Mesi); Peipsimaa pihlakas, käsitöö vein Räpina loomemajalt (Leo Kütt); Kolkja vanausuliste muuseumi keedusuhkur Lilli Tarakanovilt; Jõhvika marjarull osaühingult Marjarull (Tiia Kivesti); mamma Feovanija tee Mariann Tampuult; soola rääbis marinaadis ja kuivatatud tint Peipsi Kalatööstuselt eesotsas Andrei Pavloviga ja kuusevõrse mesi Avinurme puiduaidalt (Eveli Tooming). Ideede konkursi võitis Sibulatee MTÜ. Idee autorid on Liis Pärtelpoeg, Külli Must, Herling Jürimäe, toidusuveniiri ideeks on kasvata ise peipsi sibul. Mis see täpsemalt on, näeme sügisel juba valmis tootena.
Žüriisse kuulusid Avinurme vallavanem Aivar Saarela, Mäetaguse mõisahotell-spaa juhiabi Maarja Jakobson, Jõgevamaa Koostöökoja toiduspetsialist, toidublogija ja -fotograaf, ajalooliste retseptide tundja Ülle Jukk, ajalehe Põhjarannik ajakirjanik Sirle Sommer-Kalda, Alatskivi Mõisamaitsete juht ja omanik Külli Must, Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm ja A. LeCoqi turundusjuht Katrin Vernik.
Konkursile laekus 12 toidusuveniiri kogu Peipsimaa ulatusest ning neli ideekavandit, millest tulevikus võib valmistooteid oodata.
Jõgevamaa koostöökoja kohaliku toidu spetsialist Ülle Jukk tunnistas, et tänane Peipsimaa on uus konstruktsioon, olles ajalooliselt mõistetud Peipsiveerest või Aliise Moora Peipsimaast märksa laiem ‒ seetõttu ka keerulisem mõista. “Sestap on ühtset, tervet järveäärt hõlmavat toitu või toidusuveniiri raske, kui mitte võimatu leida. Tahes tahtmata on see mingi kandi nägu, nagu oli näha Peipsimaa toidusuveniiri konkursile esitatud töödest.
Hindasime nii üldkontseptsiooni, pakendi ja sisu terviklikkust kui sedagi, kas kaugemalt tulnud külaline saab suveniiri enda kohvrisse pakkida. Võitja töös oli kõige enam seda x-faktorit, mis kõnetas. Präänikud on venekeelses kultuuriruumis tuntud rohkem kui eestikeelses, meepräänik on aga puhas klassika. Moodsamasse võtmesse paigutatud küpsetis, millele annab nii palju juurde maitsekas, kuid samas mugavalt käsitsetav pakend, millel oma lugu kirjas, on ju tore kink, mida Peipsi äärest kaasa võtta.
Arutasime, et nii mitmestki esitatud tööst saaks kujundada lausa komplektid. Loodame, et sellest üritusest leiavad inspiratsiooni ja julgust ka teised tegijad, et omanäoliste ning paigast inspireeritud toodetega välja tulla,” märkis Jukk.
Käesolev aasta on kuulutatud Peipsimaa maitsete aastaks, sest Peipsi järvega piirnevatest omavalitsustest koosnev Peipsimaa valiti maaeluministeeriumi korraldatud konkursil 2017. aasta Eesti toidu piirkonnaks. Kohaliku toidu tutvustamiseks valitakse alates 2016. aastast Eesti toidu piirkonda, mille toidule ja toidukultuurile pööratakse aasta jooksul suuremat tähelepanu. Eesti toidu piirkonna valimine on osa maaeluministeeriumi koordineeritav müügiedenduskava Eesti toit 2015-2020.
HELVE LAASIK
