SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse kodanikeühenduste konsultant Kersti Kurvits ütles, et Peipsi äärses piirkonnas on kodanikuühenduste loomine saanud hoo sisse 2000. aastast, enamik ühendusi on loodud pärast 2003.aastat. “Mõnes omavalitsuses on pooled MTÜdest loodud viimase kolme aastat jooksul. Võrreldes teiste Jõgevamaa piirkondadega on see tunduvalt hilisem kodanike vabaühendustesse koondumine. Üheks põhjuseks on kindlasti võimalus erinevatest fondidest ja programmidest raha taotleda. Siin kasutavad sageli partnerina MTÜsid ka kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad. Mitmed MTÜd on ka ettevõtjate loodud, kohalikud omavalitsused loovad pigem sihtasutuse,” märkis Kurvits.
Valdkondlikult on siin külaseltse, spordi-, noorte- ja kultuuriühendusi, maaparandus- ja korteriühistuid nagu mujal Jõgevamaal. Peipsi piirkonnale omaselt aga ka kalurite ja sadamatega seotud mittetulundusühendusi. Peipsi äärde jäävad maakonna ainukesed vabatahtlikud järvepääste – ja tuletõrjeseltsid ning kohaliku murde säilitamise ja tutvustamisega tegelev seltsing. Tänu Mustveele on siin ka palju erinevaid kogudusi, kes kõik on juriidiliselt samuti mittetulundusühingud.
Kuigi piirkonnas on mõned MTÜd, kelle tegevustest pole avalikkuses midagi eriti kuulda, tegutsevad enamus Peipsi-äärseid kodanikuühendusi juba aastaid aktiivselt oma kodukoha elu huvitavamaks muutmisel ja liikmete huvide eest seismisel.
Jõgeva Koostöökoja tegevjuhi Aive Tamme sõnul on teha tahtjaid inimesi Peipsi ääres küll, rahalisi võimalusi vähem, ka omavalitsused ei jõua nii palju toetada, kui vaja oleks. “Kui on vajadus, tulevad ka võimalused,” rõhutas Tamm.
Tema hinnangul tuleb hoida neid suvitajaid, kel on tahtmist ja aega kogukonnas kaasa lüüa. “Nemad avavad kohalike silmi ning koputavad südametunnistusele. Kasutage nende inimeste tahtejõudu!”
Tamm märkis, et paraku ei ole Peipsi-äärsetel mittetulundusühingute ja külaseltside taga tugevat meeskonda. “Enamasti on ikka tegemist n-ö ühe inimese ettevõtmisega. Kui see inimene mingil põhjusel enam ei jaksa või kolib kaugemale, on kahjuks ka mittetulundusühingu või seltsinguga asjad ühel pool. Just teotahtelise ja võimeka meeskonna puudumist pean siinsete mittetulundusühingute suurimaks probleemiks,” lisas ta.
i
HELVE LAASIK
