Raevangla on praegu nimelt Tallinna Linnamuuseumi filiaal, kus asub fotomuuseum koos maineka fotonäituste korraldamise paiga ? fotokeldriga Lee. Viimasesse õnnestuski Johannes Haaval veebruari keskel üles panna oma näitus “Vanausulised ja teised Peipsi äärest?. Õigupoolest ei pidanudki ta ise seda näitust üles panema, vaid ainult pildid CDl kohale viima: ülejäänu tegid ära fotomuuseumi töötajad.
“Isegi fotode valiku tegid nemad: mina valisin välja 80 pilti, nemad neist omakorda 40,? ütles Johannes Haav.
Peipsi-äärse rahva elu ja tegemisi kajastava näituse idee andis talle Põltsamaa kolleeg Väino Valdmann, kes oli tema mõningaid selleteemalisi pilte näinud.
“Mõte hakkas mulle meeldima: olin paari Peipsi-teemalist näitust näinud ja need tundusid üsna magedad,? ütles Johannes. Nii ei jäänudki muud üle kui püüda ise parem teha.
Näitusefotod on kogunenud kolme viimase aasta jooksul Peipsi-äärsetesse küladesse (Lohusuust Varnjani) tehtud trettidelt. Pildistatud sai inimesi, nende igapäevaseid tegemisi ja sellele piirkonnale omaseid nähtusi: sibulakuhjad, karakatitsad, kaluripaadid, võrgud jne. Seda, et keegi fotomehe peale pahandanud ja teda kuritahtlikus teiste eraellu tungimises süüdistatud oleks, polevat sealkandis kordagi ette tulnud.
“Peipsi ääres on sõbralik rahvas,? ütles Johannes. ?Nii et sõimata seal pildistamise eest ei saa. Küll aga võidakse sulle hoopis midagi head pakkuda. Kolkjal näiteks küsis üks poolehektarist sibulapõldu kõblanud tädi, et kas ma sibulaid tahan. Kui vastasin, et tahan, tõi ta terve sületäie pealsetega sibulaid ? umbes nii, nagu lehmale heinu tuuakse.?
Peipsi äär ongi sibula- ja kalamaa. Kontrastidemaa ka.
“Siinsamas võib seista esimese Eesti Vabariigi ajal ehitatud uhke kivimaja, selle ümber aga upakil plangurisu,? jutustas Johannes. “Varnjas sattusin aga ühte perre, kes oli hiljuti tuleõnnetuse üle elanud. Ise elasid nad ajutiselt vagunis, aga põlenud maja ees lauakesel ajasid kurgi-, tomati- ja sibulaäri mis tolmas.?
Johannes Haava enda sünnikodugi on vaid kuue kilomeetri kaugusel Peipsist, seepärast pole ime, et teda miski ikka ja jälle selle järve poole tõmbab. Ning nii palju väärt on see järv ja tema ääres elavad inimesed küll, et neid pealinnas näitusel näidata.
?See kant on ikka natuke unustatud kant olnud,? ütles Johannes. ?Aga samas nii rikka ja väärika kultuuripärandiga. Kui näiteks Peipsil tõesti laevaliiklus käima pannakse, tulevad turistid sinna kindlasti. Ainult aega kulub selleks natuke: praegu pole seal ju majutusasutusigi.?
Raevanglas jääb Johannes Haava Peipsi-piltide näitus avatuks 15. märtsini. Tulevikus tahaks autor neid eksponeerida ka kodulinnas: näiteks Jõgeva linnaraamatukogus, kus ta paar korda aastas ikka millegagi üles on astunud. Aga järgmise näituse idee on tal ka juba ?tagataskus?: selle pealkiri saab olema ?Täistabamus?.
?Idee on olemas ja pildid tegelikult ka: vaja ainult välja valida ja ära vormistada,? tunnistas Johannes muiates.
RIINA MÄGI
