Jaanuari alguses korraldas Peipsi Koostöö Keskus Mustvee ja Kasepää rahvale toreda perepäeva, kus sai oma oskusi proovile panna, uusi tarkusi õppida ning paljusid põnevaid kohti uudistada.
Peipsi Koostöö Keskuse keskkonnahariduse projektijuht Eeva Kirsipuu rääkis, et aeg-ajalt on keskus ikka põhitegevusega otseselt mitte seotud asju ette võtnud. “Liitusin Peipsi Koostöö Keskusega aastal 2006 ja üsna pea pärast seda tegime n-ö väikeprojektide kampaania, kus külaseltsid, koolid, vabaühendused said taotleda väiketoetusi, et nad saaksid ühest küljest nii projektikirjutamise kogemusi ja teisalt muidugi raha, et ellu viia oma külakogukonna olulisi väiksemahulisi algatusi. Pärast esitasid raha saanud asutused ja organisatsioonid meile ka aruanded,” märkis ta.
Teha midagi käegakatsutavat
Piiriülese ja arengukoostöö valdkonna projektijuht Margit Säre ütles, et keskus töötab Peipsi piirkonna heaks. “Paljud meie projektid ei kõneta otse kohalikke külaelanikke, sellepärast püüame oma tegemisi neile lähemale viia. Piirkonna elatustase on tagasihoidlik, tahame inimesi aidata,” lisas ta.
Eeva Kirsipuu kinnitusel on vahel vaja ka midagi käegakatsutavat ära teha. “Nagu igasugusel heategevusel, nii on ka meie n-ö töövälistel projektidel palju meie eneste jaoks,” tunnistas ta.
Peipsi Koostöö Keskus on varemgi projektide toel korraldatud noorte-, loodus- ja integratsiooni- ning spordilaagreid nii Peipsi ääres kui mujal. Praegu käimas oleva Eesti-Läti-Vene koostööprojekti raames viiakse juunikuus koos projektipartneritega läbi looduslaager Lõuna-Eestis. Sellesse laagrisse saamiseks tuleb osaleda keskkonnaalaste loovtööde konkursil, täpsemat infot saab keskuse kodulehelt.
“Meil tekkis küsimus, et mida me siis ikkagi ise kõige paremini oskame. Korraldame mitmesuguseid keskkonnahariduslikke õppepäevi. Üks asi on, et kogume raha, annetame ka ise. Teine asi aga see, et oleme kaasas, osaleme vabatahtlikena tegevustes. Tartus on ka tasuta üritusi piisavalt, kuid kusagil väiksemas kohas pole kuhugi minna, või kui ongi, siis on kodunt välja minek seotud suurte kulutustega. Kõikidel peredel pole kommetki niiviisi käia.”
Perepäeval osalesid tagasihoidlikumate rahaliste võimalustega pered Kasepää vallast ja Mustveest, kokku võttis päevast osa 25 inimest, nende hulgas oli ka kolm korraldajat.
Käidi Alatskivi lossis, mis ongi muinasjutuline koht ning kuhu suured pered naljalt ei satu. Meisterdamised olid Kolkjas Peipsimaa Külastuskeskuses. “Alatskivil oleks saanud teha saviasju, mis tulnuks pärast põletada ja glasuurida. See võtaks piisavalt palju aega, kuid programm oli tihe ja nii palju aega ei olnud. Sellepärast otsustasime minna hoopis Kolkjasse Peipsimaa Külastuskeskusse, kus sai proovida pakutrükki ning ka metallitööd, nii et poisid said teha traadist kausse ja muid asju. Kui muidu teeme keskkonnasuunaga üritusi, siis seekordne perepäev oli meelelahutuslikum. Üritasime ise ka kaasa lüüa, rakendada oma teadmisi ja oskusi. See oli väga positiivne,” tunnistas Margit Säre.
Inimesed annetavad meelsasti jõulude ajal
Päeva läbiviimiseks kogus Peipsi Koostöö Keskus möödunud aastal annetusi. Laekunud 574 euro abil kaeti transpordi-, toitlustuse ning vaatamisväärsuste ja töötubade kulud.
Margit Säre sõnul soovisid nad algul perepäeva hoopis sügisesel koolivaheajal teha, kuid annetustena ei saadud siis vajalikku summat kokku. “Selgus, et inimesed tahavad annetada ikka jõulude ajal,” nentis ta.
Annetuste saamine on üsna keeruline. “Kui võrrelda annetamise aktiivsust tänavu ja mullu, siis möödunud aastal kogusime raha ühe paljulapselise pere jaoks. Soovisime neile osta pesumasina ning lastele narivoodi. See eesmärk kõnetas inimesi rohkem. Tänavu oli eraisikutest annetajaid vähem. Proovisime ka uusi kohti, kus annetusi koguda. Näiteks Põlvamaa ökofestivalil oli meil üks osavusmäng ja annetuspurk kõrval. Sealt kogunes omajagu. Ning eesmärgiks seatud summa kogusime enne perepäeva kokku,,” ütles Eeva Kirsipuu.
Margit Säre kinnitusel on Peipsi Koostöö Keskusel suur koostööpartnerite ja ekspertide võrgustik ning sealt tuli annetusi samuti päris palju. Päeva läbiviimist toetas ka Kasepää vald. “See oli meie jaoks väga tore,” kinnitas ta.
Eeva Kirsipuu sõnul said nad hea kogemuse. “Nüüd teame, et annetusi on kergem koguda jõulude ajal. Nii on välja kujunenud.”
Tänavune koolivaheaeg oli äravahetamiseni sarnane sügisese vaheajaga, sest lund polnud. Sellepärast oli päris raske lastele tegevust välja mõelda. Iga päev ei saa minna ujulasse, sest raha ei jätku. Kui on lund, saab suusatada ja kelgutada, ka uisutada. Talv tuli kahjuks alles pärast vaheaega.
Eeva Kirsipuu lisas, et nad tahtsid korraldada Peipsimaa Külastuskeskuse juures võistlusi, näiteks tõukekelkudega, kuid sellest ei tulnud lumepuudusel midagi välja. Küll aga oli väga hea jalutada Kallastel järve ääres ja uudistada panka, kuigi tuul oli üsna tugev.
Paljud pered saavad üsna harva koos kodunt välja, sest see on väga kallis. Ka seekord oli vanaemasid lapselastega, emasid lastega.
Heategevusprojektidele soodustused
“Väga tore oli, et vastuvõtjad leidsid võimaluse teha meile soodushind. Meile tuldi vastu ja oleme selle eest väga tänulikud,” lisas Kirsipuu.
Kõige kallim oli bussi tellimine, ka seal tehti soodustus. Margit Säre rääkis, et kui mullu osteti ühele perele kodumasinaid, siis uuris ta erinevatest firmadest hindasid ning uuris allahindlusvõimalusi. Lõpuks tehtigi soodsam hind.
Eeva Kirsipuu nentis, et narivoodi valmistanud väikefirmaga saadi kohe soodsas hinnas kokkuleppele. Väike kohalik ettevõte saab seda endale lubada, et võtab heategevust isiklikult.
Margit Säre kinnitusel pole Peipsi Koostöö Keskus sotsiaaltööd tegev asutus, tegemist on siiski keskkonnaharidust andva piiriülest koostööd tegeva organisatsiooniga. “Meie poole on pöördutud, kui tahetakse näiteks mingit ökoturismi projekti läbi viia või otsitakse koostööpartnereid piiri taga, ning loomulikult keskkonnahariduse valdkonda puudutavate soovidega – õppepäevad Peipsi ääres jms. N-ö sotsiaalvaldkonna abisoovidega meie poole ei pöörduta.”
“Annetuste kogumine just Mustvee ja Kasepää piirkonna inimeste heaks on viimastel aastatel kuidagi loomulikult välja kujunenud. Tiheda külas on meil Peipsi Elu Tuba ja selle statsionaarse näituse kaudu oleme seotud ka kohalikega. Kohapealne kogukond teab, kes abi vajaksid ning vastu võtaksid,”rääkis Kirsipuu. Margit Säre sõnul on palju ka selliseid inimesi, kes on küll kehvas seisus, kuid ei võta väljastpoolt abi vastu.
“Kui inimene ei tea, mis toimuma hakkab, siis ta ei taha ka kodunt välja tulla,” rääkis Kirsipuu.
Millega käesoleva aasta jõulude paiku piirkonna inimesi üllatatakse, pole veel täpselt teada, kuid Eeva Kirsipuu on seda meelt, et tasuks ette võtta midagi samasugust, nagu oli tänavu.
Peipsi Koostöö Keskus
*Mittetulunduslik valitsusväline kodanikeühendus
*Aitab kaasa nii Peipsi järve piirkonna kui Euroopa Liidu piirialade tasakaalustatud arengule
*1993. aasta lõpus asutatud organisatsioon alustas aktiivset tegevust 1994. Aastal ja kandis siis nime Peipsi Järve Projekt
*Aastast 2000 on ühendusel uus nimi – Peipsi Koostöö Keskus
*Asutamise hetkel oli põhieesmärgiks keskkonnaprobleemide lahendamine Eesti-Vene piirialal, põhiliselt Peipsi järvel
*Keskkonnaprojekte ellu viies sai peagi selgeks, et hiljutised sotsiaalsed ja poliitilised muudatused on suuresti mõjutanud piirkonna inimeste eluolu
*Erinevaid keeli kõnelev ning multikultuurne elanikkond võitles suurte raskustega, et leida viise, kuidas uues sotsiaalses, majanduslikus ja poliitilises keskkonnas toime tulla
*Käivitatud on projekte, mille eesmärgiks oli aidata kohalikel inimestel saada uusi oskusi ja teadmisi, et muutunud olukorras edukalt toime tulla
*Järk-järgult muutus kitsa tegevusvaldkonnaga ühing laialdaste funktsioonidega MTÜks, mille programmid on suunatud tervele Peipsi järve valgalale
*Väikesest rohujuuretasandi ühingust sai regionaalselt ja rahvusvahelisnelt tegutsev organisatsioon, mille kontor asub Tartus.
*Organisatsiooni kolm strateegilist arengusuunda on: kogukonna arengu toetamine, keskkonnateadlikkuse tõstmine ja piiriülene- ning arengukoostöö.
* Aastate jooksul läbi viidud tegevusi on palju, üheks hästi käega katsutavaks tulemuseks on Mustvee külje all Tiheda külas asuv püsinäitus “Peipsi järve elu tuba”.
Allikas: Peipsi Koostöö Keskus, www.ctc.ee
i
HELVE LAASIK
