Peipsi piirkonna kalandusorganisatsioonid on teinud riigikogus arutlusel olevas kalapüügiseaduse uues eelnõus kalapüügi korra ja reeglite kindlaksmääramiseks mitmeid ettepanekuid.
Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimees Urmas Pirk märkis, et muudatusi peetakse liiga üldistatuiks. “Rahul ei olda sellega, et kalapüüki merel ja Peipsi järvel soovitakse korraldada samade reeglite järgi. Tarvis oleks aga arvestada kalastuspiirkondade erinevusi. Sellest lähtudes sai tehtud terve rida ettepanekuid. Näiteks ei rahulda meid suurtes kogustes kala kokkuostu lubamine ilma dokumentideta. Kilu ja räime puhul oleks see põhjendatud, koha ja ahvena puhul seevastu mitte,” lausus ta.
“Aastaid on kalandusorganisatsioonid soovinud, et püügiloale kantakse vähemalt kümme suuresilmalist nakkevõrku kaluri kohta. Rahul ei saa olla ka sellega, et püügi taasavamisel määratakse kohe kindlaks ka selle lõpuaeg, sest põllumajandusminister saab anda selleks korralduse kvoodi täissaamisel. Andmed kalapüügi kohta laekuvad tänapäeval iga päev. Uuest perioodist tuleb kõik kalapüügilaevad varustada GPS-seadmetega. Leiame, et seda nõuet võiks rakendada siis, kui laeval on võimsust üle 25 kilovati,” ütles Pirk.
“Kalapüügiseaduse peaeesmärk on kalavarude säilitamine ja võimalikult tugeva kontrolli võimaldamine kalapüügile. Peipsi kalureid esindavad organisatsioonid peavad aga oluliseks, et seadust ei võetaks vastu mitte enne üksikasjalikku arutelu ja erinevate huvirühmadega arvestamist,” ütles ta.
JAAN LUKAS
