2008. a käivitas Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit projekti „Säästev kalandus Peipsil”, mis peaks andma kalurite nägemuse säästvast ja jätkusuutlikust kalapüügist järvel ning kalanduse kui majandusharu võimalikust arengust. Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Aasta algul saadeti kalapüügiga tegelevatele ettevõtjatele küsitluslehed. Küsitluslehe said nii suurettevõtjad, keskmise suurusega firmad kui ka füüsilisest isikust ettevõtjad.
Tänaseks on taustandmed kokku võetud, küsitluslehed analüüsitud ja toimunud esimene ümarlaud, kus osalesid kalandusettevõtjad, riigiametnikud ning kalandusteadlaste esindaja.
Mitu tundi kestnud arutelul ei jõutud seekord veel lõpplahendusteni, kuid mõnigi senine probleem sai selgemaks.
Järgnevalt mõned kalurite ettepanekud, mis jõuavad kindlasti lõppdokumenti.
Väljastada kutselise kalapüügi load püügialade kaupa ehk Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvele. Praegu väljastatakse püügiload maakonniti. Muudatuste sisseviimiseks tuleb ettevõtjatel, teadlastel ja riigil pidada konstruktiivseid läbirääkimisi püügivõimaluste ümberjagamiseks.
Pikendada kutselisel kalapüügil nõndanimetatud särjevõrkude püügiaega.
Särje esmakokkuostu keskmine hind on viimastel aastatel tõusnud ja püügiaja pikendamine annaks kalurile võimaluse täiendavaks teenistuseks.
Mõrrapüük kui kõige passiivsem püügivorm võiks olla lubatud aasta ringi. Seda näevad ette ka kalapüügieeskirjad, kuid keskkonnaministri määrustega on viimastel aastatel püügiaega oluliselt piiratud.
Konkretiseerida tuleb kutselise kaluri mõistet. Kalurite organisatsioonid on teinud korduvalt ettepanekuid eristada kutselised kalurid selgepiiriliselt harrastuskalastajatest. Keskkonnaministrile ja põllumajandusministrile tuleb anda võimalus oma käskkirjaga kalapüüki operatiivselt sulgeda või avada. Praegu kulub selleks toiminguks vähemalt kuu aega.
Konkreetsed kala maale toomise kohad tuleb kinnitada ettevõtjate kaupa. Tõhustada tuleb järelvalvet, pöörates enam tähelepanu sellele, et ei püütaks lubatust suurema arvu püügivahenditega ega püütaks keeluajal. Just sellel on kõige suurem mõju kalavarule.
Suuri vaidlusi tekitas praegune olukord, kus harrastuspüügil püütud ahvenat ebaseaduslikult müüakse. Konkreetsete lahendusteni ei jõutud ja see jäi ümarlaual osalenutele kodutööks.
Teine vaidlusi tekitav probleem oli, kui palju püügivahendeid peaks püügiloale kandma, et kalur oleks oma tegevuses jätkusuutlik.
Juba mitmeid aastaid on olnud arutusel üleminek püügivahendite piirarvudelt kalakvootidele. Sellel on pooldajaid ja vastaseid. Järgmisel ümarlaual ongi see põhiteemaks.
Dokument „Säästev kalandus Peipsil” valmib kevadeks ning riik saab juba aastal 2010 kalapüüki reguleerivate õigusaktide koostamisel kalurite seisukohtadega arvestada.
iii
ENE ILVES
