Nõupidamisel osalenud Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome sõnul lükkuvad edasi Eesti ja Venemaa valitsuskomisjonide järjekordne kohtumine ja läbirääkimised, millel käsitletakse kalapüügi korraldust Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel. Venemaa esindusel ei õnnestunud asjaajamisraskuste tõttu sõita plaanitsetud päevaks Eestisse, kus oli plaanis seekordne kokkusaamine korraldada.
“Selline olukord võis tekkida ka pingestunud poliitiliste suhete tõttu Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel,” avaldas arvamust Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu esimees Urmas Pirk.
“Niisuguste kõneluste õnnestumisel on väga olulised ka diplomaatilised oskused,? märkis Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing. ?Vastastikuseks koostööks peaksid regulaarselt kohtuma mõlema riigi erinevate valdkondade kalandusspetsialistid: ministeeriumide töötajad, järelevalveametnikud, teadlased.”
Mereinstituudi teadur Väino Vaino märkis, et Eesti ja Venemaa teadlased hakkavadki varsti omavahel nõu pidama suvise püügire?iimiga seotud küsimuste üle.
“Meie teadlased on teinud ettepaneku, et 15. augustist võiks uuesti alustada mõrrapüüki, 1. septembrist võrgupüüki ja 15. septembrist põhjanoodaga püüki,” lausus ta.
Kommenteerides kalavarude olukorda, ütles Vaino, et 2005. aastal sündis arvukas kohapõlvkond, keda võib aga ohustada toidupuudus. Latika ja ahvena varudega võib rahule jääda, seevastu tinti on jäänud väga väheks.
Kasepääl kinnitati ka Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu aastaaruanne.
“Möödunud tegevusperioodil pöörasime kõige rohkem tähelepanu kalurite koolitusele, milles osales 330 kalurit,? rääkis organisatsiooni esimees Urmas Pirk. ?Koolitus on ennekõike vajalik seetõttu, et vastavalt seadusele peavad kutselised kalurid olema atesteeritud. Kalurite liidu eestvedamisel valmis ka Vooremaa järvede arengukava ning praegu on käsil Emajõe arengukava koostamine.”
JAAN LUKAS
