Juulikuuga lõppes Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahastatud Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu projekt “Jätkusuutlik kalandus Peipsil”. Projekti realiseerimiseks koostati küsitlusleht ning korraldati kolm ümarlauda.
Alates 2006. aastast on suurenenud mitme maakonna lubadega püüdvate ettevõtjate arv. Tänavu kasutab kõigi nelja maakonna püügilubasid kaks ettevõtjat, kolme maakonna luba on kahel ettevõtjal ja kahe maakonna lubadega püüab 14 ettevõtjat. Seega ei õigusta end praeguses olukorras maakondade kaupa püügilubade väljastamine ning hilisem nende järgi tehtud statistika.
Aastatel 2007-2009 on ostu-müügitehingute kaudu püügile tulnud 11 uut ettevõtjat.
Püügiload veealade kaupa
Lähtuvalt eeltoodust, ei püüa näiteks Ida-Virumaa ettevõtja Põlvamaa lubadega Põlvamaaga piirneval Lämmijärve veealal, vaid Ida-Virumaaga piirneval veealal Peipsil.
Et Põlvamaa load on ostu-müügiga valdavalt Tartumaa püüdjate kätte läinud, siis püütakse nende lubadega enam Peipsil ja Lämmijärve koormus on vähenenud.
Otstarbekam oleks püügiload väljastada veealade, mitte maakondade kaupa.
Aastaid on vaieldud, kas Peipsil peaks püüdma suurettevõtjad, kes on ühtlasi ka töötlejad või väikeettevõtjad.
Ümarlaudadel selgunu ja ankeetide põhjal saab järeldada, et ettevõtjate hulgas peab olema nii suuri, keskmisi kui ka väikeettevõtjaid. Viimastel peaks olema ajalooline püügivõimalus ankeetides enampakutuga ehk kümne raam- või nakkevõrguga kaldast kaugemal kui 1 km/500 m, kolme nakkevõrguga kuni 1 km/500 m ja kahe mõrraga.
Möödunud aastal tagas see umbes 80 000-kroonise sissetuleku. Väikeettevõtja peab sellel juhul äraelamiseks kindlasti lisaks kalandusele veel millegi muuga tegelema. See võib olla harrastuskalapüügi korraldamine, majutus-toitlustus, köögiviljakasvatus jne.
Arusaamatuks jäi töörühmale, miks on püügil mitmed ettevõtjad, kellel on püügivõimalus mõrd mõrrajadaga, mille piirarv on üks. Sellel juhul ei saa ettevõtja kalapüügieeskirjades toodut järgida.
Kalurite arv on vähenenud
2000. aastate algusega võrreldes on kalurite arv<span style=”mso-spacerun: yes”> oluliselt vähenenud ning läheneb teadlaste poolt välja pakutud optimaalsele näitajale, mis on kuni 300 kalurit Eesti poolel.
Enamik püügifirmasid-ettevõtjaid ei kasuta kalapüügil töölepinguga kalureid, vaid ostab kalapüügiteenust füüsilisest isikust ettevõtjatelt. Tööettevõtuleping sisaldab tasu püügiloa kasutamise eest ning kala müügitingimusi. Sellised kalurid ei suuda osta endale jätkusuutlikku tegevust tagavat püügivõimalust ning paljudel juhtudel püütakse ebaseaduslikult oluliselt suurema arvu püügivahenditega.
Jälgides väljastatud püügilubadele kantud kalureid, võib täheldada, et kalurkond on isikuliselt väga muutuv, mis dikteerib senisest intensiivsema täiendõppe ja koolituse vajaduse. Kalurid on paremas tööinimese eas, paljud neist püüavad mitmele firmale.
Püügivahendite piirarvud on olnud stabiilsed. Lähtuvalt kalavaru seisundist, ei kehtestatud tänavu tindimõrra püügivõimalust.
Suuremate püügivõimalustega on Tartu ja Ida-Viru maakond, mis on tulenenud nõukogudeaegsest kalandussektori paiknemisest.
Kaaluda tuleb enampüütavate kalaliikide (koha, ahven, haug) püügil üleminekut ettevõtjatepõhistele väljapüügikvootidele, mis väldiks rahvuslike kvootide ületamist. Teine võimalus ülepüügi vältimiseks on püügiandmete tihedam kogumine või eelandmete esitamine aasta teisel poolel.
Püügiõigusetasud olid kuni 2007. aastani küllaltki stabiilsed. Alates 2007. aastast on püügiõigusetasud oluliselt muutunud. Suurenenud on enamkasutatavate püügivahendite püügiõigusetasud. Samal ajal ei ole proportsionaalselt tõusnud kala esmakokkuostu keskmised hinnad
Tõusnud on kütusehinnad ning tööturul konkurentsis püsimiseks ka töötasud. Seega on püügiõigusetasude suurenemine avaldanud oluliselt mõju kalapüügi tulemlikkusele ning kalanduse kui majandusharu jätkusuutlikkusele.
Riigile laekub tänavu 1,5 korda rohkem püügiõigusetasu kui 2006. aastal ehk kalapüügiettevõtjatel on kulutused toodangule sellevõrra kasvanud.
Esmakokkuostuhinnad langenud
Vähenenud on enamkasutatavate püügivahenditega (nakke- ja raamvõrk kaugemal kui 1 km/500 m, mõrd mõrrajadas) väljapüük ning seetõttu on suure osa kalurite reaalne sissetulek vähenenud.
Mutnikuga püük on suurenenud, kuid püügiaeg on lühike. Suur kogus kala turul toob kaasa selle esmakokkuostuhindade olulise languse. Mutnikuga püügil kasutatakse vähe tööjõudu…
Hariliku ahvena ja hariliku koha väljapüük moodustas 2006. a 67,6 protsenti, 2007. a 62 protsenti ja 2008. a 65,6 protsenti kogusaagist.
Mõneti on suurenenud siseturul oluliste kalaliikide (särg, luts jt) väljapüük.
Peipsi kalanduse tulemlikkuse tagamiseks on oluline koha ja ahvena turu säilimine, milleks peavad tegema ühistööd nii Eesti riik kui kalandusettevõtjad Samaaegselt peab paranema siseturu korraldus, mis tagab nn mittestrateegilise kala stabiilse ja tulemusliku müügi.
Oluline on propageerida kohaliku toidukultuuri osana kalatoite. Seda saab teha erinevate kampaaniate ja trükiste abil ning üritustel.
Kalapüügi tulemuslikkust saab oluliselt parandada ühise müügitööga.
Peipsi kalapüügi mullusele tulemuslikkusele avaldas oluliselt mõju ahvena ( – 10,08 krooni /kg) ja koha ( -2,61 krooni/kg) keskmise esmakokkuostuhinna langus võrreldes 2007. aastaga. Hinna kujunemisele on avaldanud mõju püügil olnud väiksemõõtmeline kala. Samal ajal on mõnevõrra kasvanud latika ja haugi esmakokkuostu keskmised hinnad (valdavalt siseturul realiseeritavad kalaliigid). Märkimisväärselt on suurenenud särje esmakokkuostu hind.
Enamiku kalasaagi väärtusest moodustab raam- ja nakkevõrguga kaugemal kui 1 km/500 m , avavee- ja ääremõrraga ning mõrd mõrrajadas püütud kala.
Kalasaagi rahaline väärtus on olulises osas seotud koha väljapüügiga, mille kvoodist mullu suur osa piirangute tõttu püüdmata jäi.
iii
URMAS PIRK, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimees
