Peipsi kalandusega on alati probleemid kaasas käinud, nii ka tänavu. Seekord põhjustas tuliseid vaidlusi ja osade ettevõtjate-kalurite etteheiteid Eesti Mereinstituudi ja Keskkonnainspektsiooni ettepanek nihutada vähendatud koha alammõõdu (
Asjaolusid, et 1. septembriks ei olnud koha veel mainitud mõõtu saavutanud või kvoot täitub ka lühema püügiperioodi vältel, ei tahetud tunnistada, vaid apelleeriti tööstuste kalavajadusele, raskele sotsiaalmajanduslikule olukorrale jms.
Appi võeti demagoogiagi, justkui ei kasvagi koha enam suureks või on seda järves juba rohkem kui vett. Praeguseks on olukord maha rahunenud ja saagid näitavad, et kohakvoodid, ka latika omad, saavad täies mahus välja püütud muudetud püügirežiimi juureski. Ahvenasaagid aga jäävadki väiksemateks kui eelmisel aastal, sest suurema ahvena varu on otsakorral ja väiksema varu veel tööstusele huvi ei paku.
Seoses sügispüügi täiendava reguleerimiseg, kerkisid päevakorda ka Peipsi peamised probleemid, (täpsemalt üks neist: Peipsi kalandus (ettevõtjad, püüdjad, püünised, kalatööstused jne) on kordades suurem, kui kalavaru võimaldab. Nende kooskõlla viimine on aga märksa keerulisem ja aeganõudvam kui koha alammõõduga mängimine. Eks igaüks näeb lahendusi oma mätta otsast, kuid üks peaks kõigile osapooltele küll selge olema – tänapäevane Peipsi on looduslikelt tingimustelt (toitainete hulk, vee läbipaistvus, temperatuurirežiim) ennekõike kohajärv. Loodusega võitlemine peaks olema möödanik ja nagu näitavad allpool kirjas olevad numbrid, ei tohiks Peipsi kalandusettevõtjatel kohajärve vastu midagi olla.
Püügiaasta Kalasaagi väärtus (miljonit Eesti krooni) Koha osatähtsus (protsent) saagi väärtusest
2006 52 68
2007 57 72
2008 46 51
2009 55 54
2010 68 47
Keskmiselt 56 58
