Peipsi järvel sai rääbisepüük selleks aastaks läbi

Selleks aastaks on rääbisepüük lõppenud, sest aastane rääbisesaak on ammendumas. Kuna rääbisepüügi kohta on viimasel ajal levitatud mõningaid ebatäpseid fakte, siis kasutaksin võimalust seda teemat lähemalt selgitada.


  1. mail 1994. sõlmiti Eesti ja Venemaa valitsuste vahel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamisega seotud koostöökokkulepe. Eelmise aasta novembris toimus selle kokkuleppe alusel moodustatud kalapüügikomisjoni 44. istung, kus lepiti kokku, et Eesti kutselise kalapüügiga tegelevad ettevõtted võivad 2019. aastal alates 21. juunist kuni 20. augustini Peipsi ja Lämmijärvest püüda kuni 325 tonni rääbist. Eesti kutselistele kaluritele lubatud aastasaak kinnitati valitsuse määrusega.

Kalapüügiseadusega on valdkonna eest vastutavale ministrile antud õigus peatada oma käskkirjaga kutseline kalapüük siis, kui kehtestatud lubatud aastasaak on ammendunud 90 protsendi ulatuses. Sel põhimõttel peataski maaeluminister Mart Järvik rääbisepüügi ja kalapüügi kastmõrdadega Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel alates 31. juulist. Kalapüügiseaduse kohaselt tehakse käskkiri teatavaks Ametlikes Teadaannetes ning see hakkab kehtima järgmisel päeval pärast avaldamist, kui käskkirjas ei ole märgitud teisiti.

Varasem püügi sulgemine on vajalik, et anda kalapüüdjatele aega püügivahenditesse kogunenud kala maale toomiseks ja püügivahendite veest välja toomiseks või mitteaktiivseteks muutmiseks. Rääbisepüügi viimasel päeval lähevad kõik kalurid vees olevaid mõrdasid nõudma, millest on tingitud suuremad saagid päeva kohta võrreldes varasemate püügipäevadega. Sel aastal on rääbist maale toodud 1–21 tonni päevas.

Sellel sajandil on rääbisepüük Peipsi ja Lämmijärvest lubatud olnud alates 2011. aastast. Kui aastatel 2011–2016 lubati kutselistel kalapüügiga tegelevatel ettevõtetel Peipsi ja Lämmijärvest püüda maksimaalselt 10–15 tonni rääbist, siis 2017. aastal 45 tonni. 2018. aastal oli rääbisekvoot 400 tonni ning 2019. aastal 325 tonni. Alates 2016. aastast püütakse Peipsi järvest rääbist lisaks avaveemõrdadele ja mõrdadele mõrrajadas ka eraldi rääbisepüügiks ette nähtud kastmõrdadega.

Rääbisepüügi perioodi on aastate jooksul pikendatud. Kui aastatel 2011–2013 oli rääbisepüük lubatud 1. juulist kuni 31. juulini, siis 2014. aastast alates lubati rääbist püüda 21. juunist kuni 1. augustini ning alates 2018. aastast on lubatud rääbist püüda 21. juunist kuni 20. augustini. Need andmed on kättesaadavad vastaval aastal kehtinud kalapüügieeskirjast, mis avaldatakse Riigi Teatajas. Lisaks käesolevale aastale peatati rääbisepüük lubatud saagi varasema ammendumise tõttu ka 2016. ja 2017. aastal. Alates 2013. aastast on rääbist püütud igal aastal rohkem kui 60 protsenti kehtestatud aastasest lubatud saagist.

Selleks, et info kalapüügi peatamise kohta kalapüüdjatele, ametnikele, teadlastele ja avalikkusele ootamatult ei tuleks, koostab Veterinaar- ja Toiduamet kutseliste kalapüügiettevõtete esitatud püügiandmete põhjal kvoodijälgimiseks vajalikud operatiivaruanded. Kui varasematel aastatel avaldati nimetatud informatsioon elektrooniliselt Maaeluministeeriumi kodulehel, siis alates käesoleva aasta 24. juulist leiab selle teabe Veterinaar- ja Toiduameti uuenenud kodulehelt.

Kaidi Kaljula, Veterinaar- ja Toiduameti kalapüügi- ja turukorralduse osakonna peaspetsialist

blog comments powered by Disqus