Peipsi järvefestival tuleb taas

Ka tänavu tuleb 6-15. juulini taas Peipsi järvefestival, seekord teine, mis toob lodjasõidu, töötoad ning kultuuriprogrammi peipsimaalastele ja järve ääres puhkajatele koju kätte.


Järvefestival algab ka tänavu nagu mullugi Vasknarvast ning sõidab läbi Rannapungerja, Lohusuu, Mustvee, Kallaste, Mehikoorma, Piirisaare ja Räpina Võõpsuni. Tegemist on kultuuridessandiga, mis kulgeb järve põhjaotsast lõunasse, näidates Peipsi järve tavapärasest hoopis põnevamal moel. Nagu mullu sõidab ka tänavu lodi Jõmmu koos saatelaevastikuga Vasknarvast Võõpsuni ja peatub iga päev erinevas sadamas.

Jõmmu tuleb jälle Mustvee linna päevale

Meie maakonda jõuab järvefestival 8. juulil, kui peetakse Mustvee linna päeva. Ka tänavu saavad mustveelased ja linna külalised nautida sõitu lodjal Jõmmu, kuulata kontserte ja nautida head toitu.

MTÜ Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom on seda meelt, et järvefestivalist võiks saada piirkonna üks tuntumaid sündmusi. Järvefestivali saab siduda kultuuri, toidu ja puhkuse ning suvega, on ta veendunud.

“Eelmisel aastal proovisime teha nii, et poleks võõraid toitlustajaid ja enamasti see ka õnnestus. Sel aastal oleme jõudnud kokkuleppele Peipsi toidu võrgustikuga, kes korraldab terve festivali toitlustuse. Igas sadamas ja piirkonnas on omad vastutajad, nemad organiseerivad kohalikud toitlustajad, kes pakuvad kohalikku toitu. Plaanis on ka õpitoad Peipsi kalast ja toitudest,” lisas Ploom.

Peipsil võiks suvel sõita rohkem laevu

Üks MTÜ Emajõe Lodjaseltsi eestvedajaid Liisa-Lota Kaivo ütles, et nemad on Peipsil sõitnud juba rohkem kui kümme aastat. Mõni aasta tagasi oli Räpinas arutelu, kuidas tuua laevu rohkem Peipsile. Praegu on neid lisaks Piirisaare parvlaevale vaid kolm ja seda on vähe. Peipsimaa on väga vahva ja kaldal toimub palju huvitavat. “Hädasti oleks vaja tutvustada Peipsit kui Euroopa üht suuremat järve. Järv on ka lahe. Arendused, mis on tehtud sadamate korrastamiseks, pole lähtunud kellegi soovunelmast, need on peipsimaalastele hädavajalikud. Uuenevaid laevasõiduvõimalusi peaks ka tutvustama. Nii tuligi idee korraldada järvefestival,” rääkis Liisa-Lota Kaivo.

Tema sõnul loodeti järvele saada kümmekond alust. Liitus ka viikingilaev Turm. Vasknarvas ei olnud lodi Jõmmu kunagi käinud ja sel päeval, kui laev pidi sinna sadamasse jõudma, oli ilm ka üsna tuuline. Kutsuti kaasa ka väikesi laevu, esimestel päevadel neid ei olnud ja see oli mõnes mõttes ka hea, sest järv oli üsna karvane, lodjalgi oli tükk tegemist, et hakkama saada. Vasknarva kontsert peeti laevas, sest sooja oli vaid kümme kraadi ja sadas vihma. Ilmad olid festivali algul väga heitlikud.

Iga päev sõideti hommikul järgmisesse kohta, kus toimusid õpitoad. Õhtuti olid sadamates kontserdid. Õnneks oli kaasas väga hea laevastik, mis pääses ka väga madalatesse sadamatesse. Allpool on Peipsil laevad harjunud rohkem sõitma ja seal on ka turvalisem. Mehikoorma sadam üllatas, sest see oli hiljuti kenasti korda tehtud ja süvendatud.

Tahetakse kaasata tsirkus, mis tooks publikut

Liisa-Lota Kaivo hinnangul oli kohapeal igal pool tugi olemas ja see oli hästi tunnetatav.

“Lõpuks läks ilm ilusaks ja kohalike muusikute kontserdid toimusid värskes õhus. Väga populaarsed olid vee elustiku uurimise töötoad, mida tegime igal pool. Samuti ka meisterdamise õppetoad. Kus võimalik, sai tegelda veespordiga, õpetati purilauaga sõitma. Väga popid olid ka kalatoitude valmistamise õpitoad.”

Kaivo sõnul olid laevajuhtidele kõige paremad tingimused Räpina sadamas.

Peispi järvefestivali ajal toimus kaks regatti – üks Optimist ja Lutš-klassidele mõeldud Kallastel ja teine suuremate alustele mõeldud Räpina sadama I regatt, mis tuli tormise ilma tõttu katkestada.

Kahes kohas ühines järvefestival ka kohalike suuremate sündmustega – Rannapungerja tuletorni festivali ja Mustvee linnapäevadega. Tänavust kultuuriprogrammi kokku pannes loodetakse kaasata tsirkus, mis kõnetaks erinevatest kultuuridest pärit inimesi ning meelitaks kohale rohkem lapsi ja noori.

MTÜ Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom pidas esimest järvefestivali igati kordaläinuks. “Omavalitsused soovivad, et festival nende juurde tuleb ning nad on taas valmis tulema appi korraldama, et prügi saaks koristatud ja veetud. Loodame, et festivali kavasse lisandub veel kohalikku kultuuriprogrammi.”

Liisa-Lota Kaivo sõnul püüavad nemad meelitada veel teisi väikelaevnikke järvefestivalil saatelaevastikus kaasa lööma. “Praegu pole lihtsalt kommet paadiga Peipsile minna. Kui minnakse suurema kambaga, siis hakkab komme levima ja tahetakse ka tulla,” tunnistas Kaivo. Tema sõnul on lisaks Peipsile ka Emajõgi ja Võrtsjärv, Eestis on kokku mitusada kilomeetrit laevatatavat veeteed, kuhu enamik Euroopa paadijuhte pole sattunud.”

Kadi Ploomi kinnitusel tänavu veel välisturule järvefestivaliga ei kiputa, kuid juba järgmisel aastal võiks sellele mõelda.

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus