Tänavustel Peipsi järve koristustalgutel eemaldati veekogust 1061 vana nakkevõrku, mille kogupikkuseks võib arvestada ligikaudu 74 kilomeetrit.
Keskkonnainspektsiooni korraldatud kampaania esimeses etapis, mis viidi läbi aprilli lõpus, toodi kolme päevaga järvest välja 482 peremeheta nakkevõrku, üks avaveemõrd ja üks mõrralinast tehtud suurem kott, mida oli tõenäoliselt kasutatud sumbana.
Tänavu leiti ka kallimaid võrke
Möödunud neljapäeval lõppenud jätkukoristusel eemaldati kolme päevaga veekogust 579 selguseta kuuluvusega nakkevõrku, üks suurem juhtaiata mõrd ning üks mutnik ehk põhjanoot. Välja tõmmati ka üks mõrraankur koos pika köiega.
“Varasemate aastatega võrreldes oli sel korral rohkem raamvõrke ja n-ö soome tüüpi nakkevõrke, mis on märksa hinnalisemad kui niinimetatud hiinakad, mis viitab sellele, et kalurid ei jõudnud ilmastikuolude muutumisel oma püüniseid veest välja tuua,” märkis kalakaitseosakonna peainspektor Ivo Kask. Tema sõnul olid vette jäänud võrkudes enamasti surnud kalad, kuid põhja pool oli ka elusaid, kes vette tagasi visati.
Tragimine käis nii, et kolm paati sõitsid Eesti-Vene kontrolljooneni Peipsil ning sealt hakati mõnesajameetriste vahedega tagasi tulema umbes viienda kilomeetrini. Päris ranna ääres tragida ei saa, sest püügihooaeg kestab ja kalurite võrke ning mõrdu ei tohi rikkuda, nende lähedal hulpivaid peremehetuid püügivahendeid aga niisama lihtsalt kätte ei saa. Kalda äärde jõudnud vanad püügivahendid korjavad kalurid üles. Hullus olukorras on avavees ankurdatud võrgud, mis on mingil põhjusel sinna jäänud. Vette triivima jäänud võrkude eemaldamine on vajalik, sest need püüavad kala veel pikka aega edasi ja kahjustavad kalavarusid. Vees olevad hüljatud püügivahendid tekitavad kahju ka harrastuskalastajate püügivarustusele.
Kaasas harrastuskalurid ja vabatahtlik
Esimese koristusetapi viis keskkonnainspektsioon läbi peamiselt oma jõududega, kampaania teisel etapil lõid kaasa ka kutselised kalurid ja harrastuskalastajad. Peipsi koristustalgutel andis oma panuse ühtekokku 62 inimest. Keskkonnainspektsioonist osales tragimistel 28 inspektorit erinevatest maakondadest, abiks olid 18 kalurit, kümme harrastuspüüdjat, kolm keskkonnaministeeriumi ametnikku, üks abipolitseinik, üks TÜ mereinstituudi töötaja ning üks vabatahtlik.
Kui kõik läbisõidetud kilomeetrid ja töötunnid kokku arvutada, on numbrid muljetavaldavad: kuue päevaga sõideti järvel läbi umbes 3300 km, töötunde tuli kõigi osalejate peale kokku 1100, mis on arvutuslikult 147 tööpäeva.
Viimasel tragimise päeval tõusis tugev tuul, seepärast oldi sunnitud plaanitust varem sadamasse tagasi pöörduma.
Keskkonnainspektsioon korraldab Peipsi järve võrkudest puhastamist alates 2006. aastast. Igal aastal on järvest välja tõmmatud mitusada veekogu risustavat nakkevõrku.
Peipsi järve tragimised toimuvad Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusel.
HELVE LAASIK
