Peipsi järve äärses on miljööväärtusteks ainulaadsete kurgi-, sibula- ja porgandipeenarde kõrval ka rannaniitudel ning koduõuedes kuivavad kalapüünised, kaluripaadid ning katustealustes nööridel kuivavad kalad. Kalapüük on ajaloolise elulaadi osa, mille oskusi on vajalik säilitada ning anda edasi põlvest põlve.
Kutseline ja harrastuskalapüük
Kutseline kalapüük on majandustegevus, harrastuskalapüük üks võimalusi vaba aja veetmiseks.
Kalapüügieeskirjad annavad püügivahendite kirjeldused. Nakkevõrke ja 100 konksuga põhjaõngejadasid kasutatakse nii kutselisel kui ka harrastuskalapüügil.
Harrastuskalapüüki korraldab keskkonnaministeerium, kutselist põllumajandusministeerium. Omavalitsused on jäetud piirkonnale nii olulise tegevuse korraldamisest kõrvale.
Kutseline kalapüük on majandustegevus, mille võimalused dikteerib kalavaru. Praegu annab järv kalapüügivõimalusi kuni 500 kalurile. Kalurite arvates suudab järv tagada miinimumilähedase sissetuleku vaid 300 kalurile.
Ka kolmesajal kutselisel raske ära elada
Pidev kütuse, elektri jm kallinemine ei võimalda kindlasti ka neil kolmesajal püügile jääda, sest kalapüük peab end ära tasuma ja äraelamise võimaluse andma. Peipsil on suurem osa püügivahendeid koondunud suurettevõtjate kätte. Firmade püügivahendid ning kalapaadid on koondunud suurematesse sadamatesse ning kalatööstuste juurde. Need ei ole miljööväärtusi täiendavad, vaid euroopaliku kalandusliku tootmise näited. See näitab Peipsi piirkonna kalamajandusliku tegevuse üldist arengut.
Aastatel 2001 ? 2005 oli rannaelanikel ehk järveäärsete kinnistute omanikel võimalik püüda piiratud arvu kutselise kalapüügivahenditega ? võrkudega, põhjaõngejadadega või mõrdadega.
Praegune harrastuskalapüük võrkude ning põhjaõngejadadega ei sea taotlejale mingeid piiranguid.
Rannaelanik ei pääse püügile
Püügivõimaluse taotlemine on viidud internetipõhiseks ja on arvutiinimesele küllalt lihtne. Taotlejateks ongi eelkõige linnaelanikud, kellel vastavad võimalused käepärased.
Peipsi rannaelanikel, kes elavad oma ajaloolisel elualal, ei ole sageli teadmisi ega ka võimalusi interneti kaudu kalastuskaartide taotlemiseks.
Pealegi on ka info, millal avaldusi hakatakse vastu võtma, mis tingimustel saab püügile jne, kõige paremini kätte saadav internetist. Et avaldused rahuldatakse laekumise järjekorras, ei pääse rannaelanik püügile. Nii ongi viimasel ajal harrastuslike võrkudega püüdmas mitte kohalikud elanikud, vaid eelkõige kaugemalt pärit inimesed.
Peipsiäärsete omavalitsuste juhid ütlevad, et enamikku harrastusvõrkudega püüdjaid nemad ei tunne. Loomulikult võib võrdluseks öelda, et metsa ääres elaval inimesel peaks siis olema eelisõigus sealt palki raiuda. Palgi raiumine ei ole kunagi olnud eestlase elulaadi osa. Metsainimestena on ikka metsa hoitud ja praegugi nii mõnigi metsäärne põliselanik riisub lehed kokku metsaservani, korjab üles viimse kui mahakukkunud oksarao jne. Seda tegevust võib pidada elulaadi osaks ja seda ju keegi ei keela ega reguleeri.
Rangelt oma pere jaoks
Peipsi piirkonna ajaloolise elulaadi ja miljööväärtuste säilitamiseks on vajalik, et praeguste harrastuslike võrkudega saaks püüda rannaelanikud oma pere tarbeks.
Nii jääksid rannaniitudele kuivama kalapüügivõrgud ja kalapaadid, koduõuedesse nööridele kuivama särjed ning kalapüügioskused läheksid vanaisalt lastelastele.
Praegu on võimalik harrastuslike võrkudega püüda ka väikejärvedel. Vooremaal ei ole kalapüük olnud elulaadi oluline osa. Ikka on põhitegevuseks olnud põllupidamine ja karjakasvatamine. Neid kogemusi on antud edasi põlvest põlve. Seetõttu ei oleks neil veekogudel hädavajalik kinnistuomanikke eelistada.
Riik võiks delegeerida kalastuskaartide väljastamise võrgu- ja põhjaõngedega püügiks kohalikule omavalitsusele. Nii jõuaksid ka kohalikud maainimesed õigeaegselt esitada avaldused püügivõimaluse taotlemiseks.
Harrastuslike võrkude ja põhjaõngedega püügi kaotamine
Harrastuspüüdjad on ise mõnigi kord sama seisukohta rõhutanud ? kaaluda võiks harrastuslike võrkude ja põhjaõngedega püügi kaotamist. Nii lihtsustub ja muutub tõhusamaks ka järelvalve ja kalavaru kaitse.
Kui praegu on Peipsil kutseline kalapüük põhjaõngedega keelatud, siis harrastuslikega võib püüda. See annab võimaluse ebaseaduslikult püütud kala harrastuspüügi sildi all legaliseerida.
Harrastuspüügiks on piisavalt sobivaid püügivahendeid. Rannaelanik nii Peipsi kui mere ääres võiks aga püüda sarnastel tingimustel aastatel 2001?2005 kehtinud piiratud püügiga. Niisugust võimalust saaks kasutada küllalt edukalt ka turismiteenuse mitmekesistamiseks: puhkaja võiks võtta kaasa võrku sisse laskma või nõudma.
Urmas Pirk,
Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimees
