Kas rahva meelitas kodunt välja ilus ilm, tõhus reklaam, ürituse ja toimumiskoha uudsus, presidendi, mitme ministri ja riigikogulase ning teiste prominentide kohalolek, tasuta kalapiknik, omaette fenomeniks kujunenud “Laulge kaasa!” saate lindistus või miski muu, kes seda tagantjärele öelda oskab, aga inimesi oli tõesti palju.
Päevasündmused algasid president Arnold Rüütli ja proua Ingrid Rüütli saabumisega Mustveesse ning Kalevipoja tamme istutamisega Mustvee kultuurikeskuse parki. Seejärel oli härra presidendil au avada Mustvee-Omedu laevaliin. Tõsi, laevaliini avamine ei tähendanud, et sellest hetkest laev regulaarselt Mustvee ja Omedu vahet sõitma oleks hakanud: pigem oli see, et rahvale anti üheks päevaks võimalus veeteed mööda Mustveest Omedusse kulgeda, märguanne ettevõtjaile, et kliente oleks ja keegi võiks sel marsruudil ka regulaarliini käima panna.
Kui Mustvees algas pärast laevaliini avamist ja Eesti Kaitseväe Puhkpilliorkestri vigurmarssi ehk tattood Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse eestvedamisel korraldatud kalandusseminar, siis rahvalikumate ürituste raskuspunt kandus Kasepääle, kus oli alanud kalalaat. Kala pakkusid püüdjad-töötlejad laadal küll suitsutatult, küll konserveeritult, küll marineeritult ja vaakumpakendatult. Kui kunagi peeti Peipsi ääres suisa rääbisepidu, siis seekordsel kalalaadal võis käia tosinat suitsurääbist kui näituseeksponaati imetlemas: Saadjärve kalur Kalle Bruus oli koos angerjatega ka need järvest välja tõmmanud.
Peale kalatoodete müüdi laadal ka püügivahendeid. Kaatri või skuutrigi oleks võinud laadalt soetada, aga need tundusid, nagu rääbisedki, rohkem näituseeksponaadid olevat. Küll aga läksid hästi kaubaks käsitöötooted. Presidendipaargi soetas endale laadalt Voore Vaibakojas lambanaharibadest kootud kaminavaiba.
Minister-toidujagaja
Kalafestivali asisemat poolt esindas Kasepääl lauluväljakul peetud ümarlaud, millel küsijaid-probleemitõstatajaid küll eriti polnud ning mis seetõttu rohkem keskkonnaminister Villu Reiljani, regionaalminister Jaan Õunapuu ja kalandusametnike kõnepidamiseks kujunes. Kõnede sõnum oli, et nii kalandus kui ka Peipsi-äärne piirkond väärivad arendamist-edendamist ning samme selles suunas on astutud ja astutakse ka edaspidi.
Spordi- ehk festivalipäeva kontekstis laadaplatsil avati aga õhtul kell kuus kalaköök, kus tasuta kalatoite pakkusid teiste hulgas festivali põhikorraldajate, põllumajandusministeeriumi ja Jõgeva maavalitsuse ametnikud. Maavalitsus pakkus näiteks kalasuppi ja grillitud Peipsi tinti, põllumajandusministeerium grillitud kohafileed kodumaiste tootjate lisandite ? marineeritud kurgi, majoneesi, kalja ja marjaveiniga.
“Sisevete kalanduse kõrval tahame siinsel festivalil väärtustada Eesti toitu,” ütles oma käega rahvale toitu jaganud põllumajandusminister Ester Tuiksoo. “Küsisin toitu jagades rahvalt ka seda, mis on nende meelest üldse kõige eestipärasemad toidud. Kõige sagedamini mainiti kartulit, mulgi kapsaid ja sealiha, aga ka kala.”
Festival oli Tuiksoo sõnul hea võimalus jagada Peipsi-äärsele rahvale teavet, kuidas riik edaspidi kalandust edendada kavatseb ning viia nendeni sõnum, et kalandus ja Peipsi-äärne piirkond on riigile tähtsad.
Peipsi ruulib!
Festivali mõtte algataja, maavanem Aivar Koka sõnul taheti festivaliga teadvustada kalurite probleeme, tutvustada Peipsi-äärset piirkonda nii sise- kui välisturistidele ning juhtida rahva tähelepanu maavalitsuse poolt algatatud Peipsi sadamate projektile. Kui nii mõnigi festivalikülaline avaldas arvamust, et ministrite ja muude prominentide huvi festivali vastu oli tingitud põhiliselt lähenevatest valimistest, siis maavanem arvas, et niisama esinduslikud tulevad ka järgmised peod. Küsimusele, kas maavalitsus ja ministeeriumid üldse peaksid niisuguse ürituse korraldamisega tegelema, vastas maavanem aga, et tegemist pole ju üksnes lustiüritusega. Maavanema nõunik Vahur Kukk lisas, et piirkonna inimeste enesetunde tõstmine ? aga just seda festival taotles ja arvatavasti ka saavustas ? on teiste hulgas ka riigi asi.
“Peipsi äär on nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt tegelikult kullaauk,” ütles Vahur Kukk. “Ehk lühidalt öeldes ? Peipsi ruulib!”
Kuke sõnul panid üritusele peale põllumajandusministeeriumi ja maavalitsuse õla alla Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja omavalitsused, nõu ja jõuga aitas Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus.
Kunagine kasepäälane ja praegune pealinlane Ain Kuusk ütles end mitte oma silmi uskunud olevat, kui luges, et tema kodukülla tulevad korraga president, kolm ministrit ja teab kes veel.
“Kiitus korraldajatele, et nad sellise asja käima on lükanud,” ütles Ain Kuusk. “Olen siin näinud niisuguseid inimesi, keda ma paarkümmend aastat näinud pole ja ka niisuguseid, keda Tallinas alailma näen, aga Kasepääl küll kohata poleks lootnud.”
Eesti Kaitseväe Puhkpilliorkestri, paarikümne Jõgevamaa taidluskollektiivi, Reet Linna, Mait Maltise ja diskor Kaupo Miti seltsis lõbutses rahvas Kasepääl hiliste öötundideni.
RIINA MÄGI
