Mustveelane Fjodor ütles, et jõulud on väga suur püha. Öösel vastu jõulupüha ehk 7. jaanuari lõpeb paast. “Paastu ajal ma liha ei söö, ” selgitas Fjodor. Siiski ei ole jõulude-eelne paast nii range kui ülestõusmispühade ajal. Paastuajal ei tohi süüa ka näiteks piima ja mune ? kõike, mis pärit loomadelt.
“Jõululaupäeva õhtul minnakse kirikusse, Kristuse sündimist oodatakse terve öö,” selgitas vanausuline mees. Tema sõnul kestsid kunagi jumalateenistused kogu öö, kuid kuna teenistuse läbiviijad on jäänud juba väga vanaks, on viimastel aastatel teenistus kestnud umbes keskööni.
Jõule peeti ka stagnaajal
Fjodori sõnul on ta kirikus käinud kogu aeg, ka nõukogude ajal ning Mustvees ei kartnud keegi nõukogude võimu. Ta mäletab, et isa laulis koguduse kooris. Siis käisid “kristaslavid ” kodudes laulmas ning Jeesuse sündimise sõnumit kuulutamas. Mehe suureks sooviks on, et tema majja tuldaks Kristuse auks laulma. Jõulupüha on suur rõõmupüha, Fjodori sõnul leiab lauale pandava hea ja parema hulgast ka eesti rahvustoidu ? verivorsti. Ja kindlasti ei puudu jõululaualt ka pirukad. Jõulupüha peab mehe sõnul ka kindlasti vaba päev olema.
Vene rahvusest Jelena, kelle abikaasa Fjodor on Karpaatidest pärit ja õigeusku, rääkis toitudest põhjalikumalt. ?Oluline on roog, mis keedetakse nisuteradest. See on umbes supitaoline magustoit, millele lisatakse rosinaid, mett, mooniseemneid, pähkleid. Seda teen ma alati, samuti valmistatakse alati kala. Öösel vastu jõulupüha peetakse kella kaheteistkümneni veel paastu. Kõik toidud tehakse õliga, liha ega rasva ei kasutata. Tehakse mitmesuguse täidisega vareenikuid, näiteks kapsa või kartuliga. Kindel komme on ka valmistada mõnda seenetoitu ? suppi või kastet. Kui lapsed või ka suured inimesed jõululaule laulma tulevad, pakutakse neilegi kõike.?
Mustvee Kultuurikeskuse juhataja Valentina Jazõkova sõnul on jõulud ilusad ja vaiksed pühad, kui käiakse kirikus ning külastatakse vanemaid.
Uusaastapidu tuleb rõõmus ja rahvarohke
Uusaastat tähistatakse vana kalendri järgi 14. jaanuaril, kui Mustvee kultuurikeskuses on suur pidu, õhtut juhib Samuel Kolumb ning tantsuks laulab Sergei Mazin.
“Huvi peo vastu on väga suur,” ütles Jazõkova. Tema sõnul tähistab terve Mustvee rahvas nii eesti kui vene jõule ja uusaastat. “Palju rahvast on koos ja kõigil on lõbus,” ütles ta.
Kallaste linnavolikogu liige Urmas Aunin ütles, et väikelinnas on jõulumeeleolu tunda igal sammul.
Tema sõnul on aga Kallaste vanausuliste koguduse liikmed üsna kinnised, vaoshoitud ja napisõnalised, mis puudutab nende kombestikku, ka traditsioonilisi.
Nad ei soovi eriti avalikkuse ja võõraste tähelepanu ja ka näiteks koguduse liikmete ja kombetalitustes osalejate arvu on raske määratleda, sest nii-öelda kirjutamata sisereeglite järgi taolisi andmeid ei avalikustata. Teada on, et õigeusu kiriku traditsioon on Kallastel seotud just vanausulistega, mitte niivõrd Moskva patriarhaadiga.
Kallaste vanausuliste kirikus algas jõuluõhtu jumalateenistus juba kell kaheksa õhtul ning kestis südaööni. Hommikused jumalateenistused täna ja homme algavad kell üheksa. Aunini sõnul on kombeks, et teenistusel osalevad ka linnavalitsuse liikmed.
Teenistused on avatud, kuid kindlasti peavad naised tähele panema, et vanaususuliste palvelasse ei sisene naised pikkades pükstes ja katmata peaga. Peakatteks peab olema rätik, mitte müts. Kuigi on talvine aeg, võiksid pühakotta minevad mehed meelde jätta, et teenistusele ei minda näiteks T-särgis ja lühikestes pükstes.
Kallaste linna sotsiaaltöötaja Liia Belova sõnul käivad ka Kallastel kristaslavid majast majja palvetamas ja laulmas, varem käidi läbi kõik kodud, nüüd toimub see eelregistreerumise alusel. Sümboolselt tähendab see majast kurjuse väljaajamist.
Nii Belova kui ka Aunin ütlesid, et ka Kallaste linnas on pikad pühad, mis algavad eesti jõuluajaga ning lõpevad vene omaga.
Ka setud tähistavad jõule ja uut aastat õigeusu kalendri järgi, Setomaal nimetatakse jõulupühi talsipühadeks. Täna tähistavad Põltsamaal jõulupühi ka Jõgevamaa setud. Ka Setumaal käidi perest perre “kristotamas” ja halba majast välja ajamas, kuid seal olid perest peresse käijad lapsed.
Luteri kirik tähistas aga eile kolmekuningapäeva. Sellel päeval on tavaks kuusk toast välja viia ning pärast seda enam üksteisele head uut aastat ei soovita. Vanasti söödi kolmekuningapäeval ära viimased verivorstid. Sellelgi päeval valati veel õnne ja püüti tulevikku ennustada.
EVA KLAAS
