Peipsi äärseid omavalitsusi külastanud sadamate ehitamise ja haldamisega tegeleva ASi Saarte Liinid juhatuse nõunik Peeter Palu peab nüüdisaegse sadama ehitamist Mustveesse perspektiivikaks projektiks, mille elluviimisega tuleks võimalikult kiiresti tegeleda. Mis puutub majandust tervikuna, siis soovitab Peeter Palu aga liigsest optimismist hoiduda, sest on parem karta kui kahetseda.
Missugused mõtted Teil tekkisid seoses ideega rajada Peipsi rannikule nüüdisaegne sadam?
Enne siiasõitu olin ma Peipsi regiooni arengut silmas pidades teatud mõttes pessimist. Ringsõidul Ida-Virumaale, Jõgevamaale ja Tartumaale sain aga meeldiva üllatuse osaliseks. Eriti võib märgata edukäiku Mustvee linnas, mis on muutunud tunduvalt moodsamaks ja nägusamaks. Valminud on piirivalvekordon, uus Konsumi kauplus ja ka pühakoda. Arukas on ka tegelemine mitmete suuremate projektidega, muu hulgas moodsa sadama väljaehitamisega. Igati vajalik on ka Peipsi piirkonna omapära ja eeliste tutvustamine.
Mitmetel nõupidamistel ja meediaväljaannetes on räägitud nii tulevase reisi-, kauba- kui ka jahisadama ehitamisest. Missuguse sadama Teie Mustveesse ehitaksite?
Pean kõige perspektiivikamaks reisisadama ehitamist, mis soodustaks suuresti turismimajandust. Ka Saaremaa kogemused on näidanud, et paikadesse, kuhu on tekkinud sadamad, on rajatud ka uusi jahtklubisid. Mõistagi annaks sadam Mustvee linnale atraktiivsust juurde. Ka paljudes teistes piirkondades on sadam ja linn omavahel tugevasti seotud ja täiendavad teineteist.
Kui kiiresti võiks Teie hinnangul Mustvee sadam valmida?
“Täpset aega on mul raske välja pakkuda. Usun aga, et mida kiiremini asju aetakse, seda paremad on väljavaated sadamaprojekti elluviimiseks. Praegu kulgevad asjalood selliselt, et mida kauem oodata, seda rohkem materjalide, tööde ja teenuste hinnad kallinevad. Usku Mustvee sadama valmimisse annab seegi, et projekti eestvedajateks on maavanem Aivar Kokk, ettevõtja Priit Saksing ja Mustvee linnapea Mati Kepp.
Kas on mõeldav, et Saarte Liinid investeerib Mustvee sadama rajamisse ja haldamisse?
AS Saarte Liinid on teatavasti riigi äriühing. Kui omanik majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb meile ülesandeks ka Mustvee sadama ehitamisel osalemise, siis oleme selleks tööks valmis. Riigi äriühinguna oleme rajanud sadamaid erinevatesse Eestimaa paikadesse. Peipsi ääres on praegu käsil Laaksaare ja Piirissaare sadama ehitustööd. Laaksaare külas, kust mandrilt Piirissaarele sõidetakse, valmib sadam tänavu, Piirissaarel aga tuleval aastal. Mõlema sadama ehitamist rahastatakse Euroopa Liidu struktuurfondist 33 miljoni krooniga. Sadamate juurde ehitakse ka infrastruktuur.
Külaskäigul osaühingusse Peipsi Grupp Holding proovisite ka Peipsi kalast valmistatud tooteid. Kuidas see kala Saaremaa mehele maitseb?
Kala Saaremaal jätkub ja poodides leidub ka ahvenat ja latikat. Sellist kala võiks aga rohkemgi olla. Nii et vahel tunnen Peipsi kalast ka puudust, sest olen selle suur austaja.
Kui palju puutusite Jõgevamaaga kokku ehitusministrina?
Selle ameti tõttu tunnen Jõgevamaad tõesti üsnagi hästi. Olen siin korduvalt viibinud ja saanud anda ka oma panuse mõne protsessi käimalükkamisele. Kõige varasematest aegadest mäletan näiteks Jõgeva haigla ehitamist. Ministriametis tuli väga tõsiselt tegelda Jõgeva spordihoone Virtus võrdlemisi valusate ehitusprobleemidega. See hoone oli 13 aastat pooleli. Kui Priit Saksing sai maavanemaks, siis otsisime asjalikus ja konstruktiivses koostöös lahendusi, et spordihoone lõpuks ikka valmis saaks. Hoidsin oma huviorbiidis ka Voore koolimaja, Põltsamaa lossikompleksi restorani Konvent ja teistegi hoonete ehitamist. Nüüd on sellest kõigest aga paarkümmend aastat möödas.
Mis põhjusel hakkasite tegelema sadamate valdkonnaga ja kuidas sai Teist saarlane?
Sadamtega seotud tööd alustasin Tallinnas. Esiteks osalesin Muuga sadama ehitusel. Varsti pärast Eesti taasiseseisvumist ehk 1991. aasta 15. septembrist määrati mind Tallinna Sadama peadirektoriks. Järgmised kolm aastat keskendusin Tallinna Sadama väljaarendamisele. Algul kuulusid Tallinna Sadama koosseisu ka Saaremaa ja Hiiumaa sadamad. Hiljem moodustasime nende ja teiste saare sadamate haldamiseks iseseisva ettevõtte Saarte Liinid. Olin mitmed aastad selle firma nõukogu esimees, praegu tegutsen aga ettevõtte juhatuse nõunikuna. Saarte Liinide juhatuse esimees on Ants Tammleht, kellega koos ka Peipsiäärse piirkonnaga tutvuma tulime.
Kuuldavasti olete sadamate mõttes olnud ka nii-öelda rahvusvaheline mees?
Mõneti tõesti. Ajavahemikul 1991-1994 oli mul au presidendina juhtida Läänemere Sadamate Assotsiatsiooni. Austraalias toimunud foorumil valiti mind ka Maailma Sadamate Assotsiatsiooni ehituskomisjoni liikmeks. Selles komisjonis töötatakse välja ohutust ja kommunaalvarustust käsitlevaid üldjuhendeid kõikidele maailma sadamatele.
Elukogenud mehena olete näinud nii paremaid kui ka halvemaid aegu. Kuidas hindate tänast Eesti majanduselu, millest viimasel ajal küll tumedamates toonides kõneldakse?
Halb on, kui majandus järsku nässu läheb. Töötame pidevalt edukalt ja siis lähevad korraga asjad viltu. Langusohtusid majanduses peaks aga märksa varem ja põhjalikumalt ette nägema. Iseenesest on kõikumised majanduses objektiivsed. Samas tegutseb aga Eestis mitmeid asutusi, kelle tegevusvaldkond oleks majanduse käekäigu analüüsimine ja vastavate prognooside tegemine. Eeltoodut arvestades tundubki kummaline, kuidas nende prognooside ja analüüsidega nii järsku mööda pandi. Üldiselt on minu seisukoht selline, et liigne optimism ei tule majanduses kunagi kasuks ja parem on alati karta kui kahetseda.
JAAN LUKAS
