Põdderi sõnul on Eestis tekkinud olukord, et need, kes reformi ägedalt läbi viisid, võiksid lõpuks vait olla. Tunnistada, et see ei õnnestunud, ja lasta nüüd teistel proovida.
“Ministeeriumis praegu läbi mõeldud toimunud reformi parandus on üle hulga aja üks loogilisemaid ja kaine mõistusega tehtud parandusi. Esiteks on aru saadud, et riigil on oma struktuurne jõud, et meil on maakonnad ja igas maakonnakeskuses peab olema meditsiiniasutus. Esmase abi peab inimene oma maakonnas saama. Eriarstid peame tagasi tooma,” kinnitab Jõgeva haigla juht.
“Meditsiinis on iga kroon koheselt paigutatud. Kui täna mind ravitakse haiguse algstaadiumis, siis ma saan väheste kulutustega terveks, aga kui seda raha välja ei anta ja mind ravitakse poole aasta pärast juba krooniliseks muutunud haigusega, siis mind jäädaksegi kogu elu ravima,” selgitab haiglajuht.
Lõhkuda ministeerium
Peep Põdderi sõnul muutuks olukord paremaks, kui lõhkuda ära see tohutu Sotsiaalministeerium.
“Eesti riik on seda väärt, et meil oleks eraldi Tervishoiuministeerium. Inimesed tegeleksid ühe asjaga, oleksid oma ala spetsialistid. Praegu on aga kokku lastud kolm vaest: sotsiaalhooldus, tervishoid ja endine tööministeerium. Need kolm vaest saavad siis kotikese raha ja lähevad omavahel vaidlema,” maalib Põdder pildikese olukorrast riigis.
Põdderi sõnul on meditsiin väga teabe- ja personalirikas ala. Nüüd on reform pool sellest hävitanud, need vähesed, kes on välja õpetatud, pole saanud tööd ja on põgenenud.
“Eesti arstid saavad igal pool maailmas hästi hakkama. Oskavad keeli ja on paindliku suhtlemisoskusega. Hoidku need reformijad oma suu nüüd lukus, või kui hirmsasti tahavad reformida, reformigu midagi muud,” soovitab Põdder.
Rikas, aga raha välja ei anna
Jõgeva haigla juhataja võrdleb praegust olukorda Eesti riigis perekonnapeaga, kes on teeninud väga palju raha ? maksumaksja on ju maksnud poolteist miljardit rohkem ?, tal on see nüüd käes, lapsed on aga näljas ja kasimata, haridus neile on andmata, kuid isa ei anna välja ühtegi krooni.
“Haigekassa nõukogu sisaldab tööandjate esindajaid. Seal on inimesi, kes muidu on väga head inimesed, aga kelle äritegevus lähtub teistest põhimõtetest. Nad on harjunud töötama suure kasumiga. Mida rohkem nad suudavad seda akumuleerida, seda rikkamaks nad muutuvad, seda paremaks muutub nende isiklik heaolu,” räägib Põdder. Haigekassat ei saa aga tema sõnul juhtida sellel põhimõttel, et las raha laekus rohkem, me ei kasuta seda, me loeme seda kogu aeg ja näeme, kui rikkad me oleme.
“Isegi kui haigekassa töötajad saavad sellest aru, on üldine riiklik suhtumine imelik,” jätkab Põdder. “Rikas riik, katused tilguvad kõik läbi, raha nagu oleks, katuseplekki ka, aga vaat, raha välja ei anna! Koguvad kehvadeks päevadeks.”
Põdderi meelest peaks riigis valitsema arusaamine, et tervishoiuga on meil asi mäda. “Selleks on ju objektiivsed näitajad! Rahva rahulolu oma tervishoiusüsteemiga on järjepidevalt langenud. Kui see aastaid tagasi, keerulisematel aegadel oli 95 %, on see langenud praegu 50% ligi. Me võime otsides leida riike, kellega võrreldes võib see rahulolu olla isegi kõrge, kuid meie langus on olnud pidev,” väidab Põdder.
Meditsiin ei loo tema sõnul turvalist keskkonda ei seal töötavatele inimestele ega patsientidele. Kadunud on kogu maad kattev korralik tervishoiuvõrgustik ja arstiabi on muutunud paljudele kättesaamatuks.
Kahtlane uuring
“See, kes uuringu tellib, ütleb tavaliselt ka ette, millist tulemust ta näha tahab. Enamus reformi kavasid on ka sellised, et öeldakse ette soovitav tulemus ja siis pannakse see vastavasse raami,” räägib Peep Põdder. Ta tunnistab, et suhtub Praxise uuringusse ääretu umbusuga eeskätt seetõttu, et selles firmas on tööl meditsiiniga tegelnud läbipõrunud tervishoiujuhid.
Peep Põdder peab silmas kunagist Jõgeva haigla juhti Agris Koppelit, kes pärast Jõgevalt lahkumist töötas Lääne-Tallinna keskhaiglas ning oli sunnitud lahkuma suurte laenude tõttu. “Ja nüüd tema teeb uuringut. Mina selliste arvamusse ei usuks,” on Põdder kategooriline.
Haigla juht pole Põdderi sõnul sageli sugugi tegeliku tervishoiutaseme hindaja. “Tema oskab küll ütelda, kui hästi läheb tema haiglal, kui kasulik tema töö on ja palju see sisse toob, kuid ta ei hinda seda, kas kõik alad on kaetud, kas rahvas on adekvaatselt teenindatud. Või kas ka need rasked piirialad, mis on kallid ja ebamajanduslikud, on täidetud. Kas osutatakse küllaldaselt hooldusravi ja korraldatakse kodust hooldust? Kas patsiendile on arstiabi kiirelt kättesaadav? Selle hindaja ei saa olla tervishoiujuht, kes optimeerib süsteemi enda seisukohalt. Kui ta seda teeb, siis muutub olukord meditsiinis ringleva inimese, patsiendi ehk kliendi jaoks ebamugavaks ja ebaratsionaalseks.
Kollektiivne vastutus
Eesti meditsiinireformil on Põdderi sõnul see nõukogude okupatsiooni tunnus, et tegemist on kollektiivse vastutusega ja seega mitte keegi ei vastuta.
“Kui sellel reformil oleks kindel nimi, näiteks Vilosius või Oviir, siis oleks palju lihtsam, oleks, kellele näpuga näidata,” ütleb Põdder.
Samas ei mõista Jõgeva haigla juht seda, miks reformi ebaõnnestumises nii sageli rootslasi süüdistatakse, kellelt arengukava tellitud sai.
“Lätlased tellisid ka selle kava. See on neil siiamaani kalevi all. Mis sest, et rootslased tegid, ega nad ju sundinud seda kasutama.”
Jõgeva haiglal on sõprushaigla Leedus, kus laias koridoris seintel pildid. Ühel pool nende, kes on haiglale head teinud, teise pool aga nn meditsiinivaenlaste pildid. Põdderi sõnul kardavad tervishoiuametnikud sellele seinale sattuda. Haigla seevastu on isegi ministeeriumiga kohut käinud ja ka võitnud.
“Pool tohterkonnast on välja suretatud, no nüüd võiks oma vigu tunnistada ja vait olla. Pealegi oskab enamus neist haigeid ravida, hakaku seda tegema, vähendagu vähemalt natuke seda arstidepuudust,” võtab Põdder reformi kokku.
Suurtel haiglatel Põdderi kinnitusel praegu halvasti ei lähe, halvasti läheb patsientidel.
Haiglavõrgu arengukava koostati 2002. aastal, aasta hiljem kinnitas valitsus selle määrusega 15 aastaks. Arengukava eesmärgid on tagada kvaliteetse arstiabi kättesaadavus, optimeerida kulutused haiglavõrgu rajamiseks ja toimimiseks ning tagada haiglavõrgu jätkusuutlikkus.
Praxise poolt tänavu 46 haigla juhatuse liikme ning üheksa haiglajuhi ja -ametniku seas korraldatud uuringust selgus, et arengukava on küsitletute arvates ellu viidud ja peamised eesmärgid saavutatud.
Uuringut rahastas avatud ühiskonna instituut Ungaris Budapestis ning kahe riigi reformide võrdlemiseks toimus see paralleelselt ka Bulgaarias. Koondraport koos Bulgaaria uuringu võrdlusega valmib tuleva aasta jaanuaris.
“Muidugi võib Bulgaariaga võrrelda. Siga ja kägu võib ka võrrelda ja rumal peaks olema see asutus, kes niisugust uuringut ei tee, kui talle selle eest makstakse,” kommenteerib Peep Põdder.
JAANIKA KRESSA
