Eri sihtgruppidega kohtudes kõne alla tulnud viiest tulevikuvariandist kajastuvad hariduse arengukava projektis kaks. Esimene näeb ette, et üks kahest gümnaasiumist reorganiseeritakse 2011. aastal põhikooliks ja teine muudetakse sujuvalt progümnaasiumi klassidega (VII, VIII ja IX klass) progümnaasiumiks, teine näeb ette koolide liitmise eelpool mainitud aastal. Plusse ja miinusi on mõlemal variandil.
Paljude arutelul osalenute meelest ? enamik neist olid Jõgeva Gümnaasiumi esindajad ? peaksid kaks gümnaasiumi siiski senisel kujul säilima.
?Arengukavas sisalduva prognoosi järgi peaks Jõgeva Gümnaasiumis 2011. aastaks olema praeguse enam kui kaheksasaja õpilase asemel 650,? ütles Jõgeva Gümnaasiumi õpetaja, linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Viktor Nõmm, et just viimati nimetatud arvu õpilaste jaoks ongi Jõgeva Gümnaasium ehitatud. Ning hariduse uus, tänavusest aastast kehtima hakanud rahastamissüsteem võimaldab vähendada ka õpilaste arvu klassis. Lõppkokkuvõttes kujuneksidki nii normaalsed töötingimused õpetajatele ja õpitingimused õpilastele.
Gümnaasiumi õpetaja Maimu Valdmann lisas, et laps kasvab kõige paremini siis, kui ka koolis toimib omamoodi peremudel, st et väiksematel on peale pedagoogide võimalik järgida ka vanemate kooliõdede-vendade eeskuju.
Linnavalitsuse haridustöö peaspetsialist Helle Kajaste tõi vastuargumendina välja selle, et kahe gümnaasiumi säilimisel peab linnavalitsus ühe kooli üle- ja teise alarahvastatuse vältimiseks pidevalt reguleerima klassikomplektide arvu kummaski koolis, samuti selle, et kui õpilaste arvu vähenedes tuleb senise konkursiga vastuvõtu asemel võtta gümnaasiumi õppima kõik soovijad, siis on raske koolide senist taset hoida.
Vanemate eest
Kui mõningate arengukavas sisalduvate seisukohtade põhjal võis jääda mulje, et Jõgeva Ühisgümnaasiumis ollakse koolide liitmisega üheselt päri, siis selle kooli esindajad, kes avalikul arutelul viibisid, kinnitasid, et nemadki jätkaksid kõige parema meelega senisel viisil.
Õli valas tulle linnavolikogu liikme Peep Põdderi oletus, et koolirahvas peab arengukava arutades silmas mitte niivõrd paremat tulemust, kuivõrd seda, kellele töökohad alles jäävad ja kellele mitte. Lisaks käivitus mõneks ajaks väitlus selle üle, kes on ikkagi süüdi kahe kooli vaheliste pingete õhutamises.
?Võib-olla lõpetaks selle kahe kooli võrdlemise ja ehitaks nende vahele hoopis ujula, mida mõlemad koolid kasutada saaksid?? pakkus Jõgeva Ühisgümnaasiumi direktor Jüri Toit poolnaljatamisi. Lisaks sellele toetas ta Jõgeva Gümnaasiumi direktori Taisto Liivandi poolt juba varem avaldatud arvamust, et koolid vajaksid hoopis senisest tugevamaid sotsiaalseid tugistruktuure, sest üha enam on koolides neid õpilasi, kelle vanemad on läinud välismaale tööle ja kellele pedagoogid peavad osalt ka vanemate eest olema.
Vältida lahkumist
Nagu Helle Kajaste arutelu algul mainis, on hariduse arengukava üks eesmärke see, et Jõgeva linna ja valla lapsed ei läheks mujale õppima, vaid otsustaksid siinsete koolide kasuks. Ka selle eesmärgi saavutamise teid nägid eri pooled erinevalt. Peep Põdderi arvates lahkutakse siis, kui linna haridussüsteemi parendamiseks midagi ette ei võeta, Taisto Liivandi arvates siis, kui vanematelt võetakse ära võimalus valida kahe kooli vahel.
Mõistagi ei mahu ahtale lehepinnale kogu arutelu sisu. Ja näinud linnavolikogu saalis, kui erinevalt suutsid sinna kogunenud tõlgendada Vooremaa eelmises numbris ilmunud hariduse arengukava teemalist lugu, paneb allakirjutanu sellele loole punkti üpris suurte kõhklusega.
?Nüüd tuleb meil Jõgeva valla esindajatega ühise laua taha istuda ja arengukava projektile lõplik, volikogudele esitamiseks sobiv kuju anda,? ütles abilinnapea Kalmer Lain.
RIINA MÄGI
