|
|
Üleeilsest, kolmandast advendipühapäevast valitseb Eestimaal taas jõulurahu. Nagu seitsmel varasemalgi aastal, kuulutati see välja Jõgeval. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder ütles oma läkituses kogu maale, et jõulurahu on ühtaegu nii maailmarahu, kodurahu kui ka hingerahu. |
“Kas maailmarahu on üldse võimalik?” küsis peapiiskop oma läkitust ette lugedes ning avaldas lootust, et siiski on. Üheks heaks näiteks, mis sellist lootust toetab, pidas Andres Põder seda, kuidas tänavu 7. septembril peeti üleilmset palvepäeva rahu toetuseks Süürias. Seal ähvardas puhkeda uus rahvusvaheline konflikt, ent juba palvepäeva järgsel päeval kinnitas USA välisminister, et sõjale on ka alternatiive.
Kodurahu eeldab peapiiskopi sõnul üksteisemõistmist, hoolivust ja õiglust nii perekonnas kui ühiskonnas.
“Seni, kuni ühiskonnas leidub ebaõigluse ohvreid, nälgivaid ja hüljatud lapsi, unustatud eakaid ja teisi abivajajaid, ei saa päriselt õnnelik ja rahul olla ükski inimene ega institutsioon. Jõulud kutsuvad heategudele ja leppimisele, turvalise perekonna ja kogukonna loomisele,” ütles kirikupea. “Kas see õnnestub, kui puudub hingerahu? Kui oleme sisemises konfliktis, vaenujalal iseenda ja maailmaga?”
Peapiiskop neile küsimustele ei vastanud, ent küllap said kuulajad isegi aru, et inimesed, kel hingerahu puudub, ei saa luua turvalist perekonda ega ühiskonda.
Neid, kes hoolivad, on palju
Jõgeva linnavolikogu esimees Kalmer Lain avaldas arvamust, et rahu kui meeleseisundi poole püüdlemine on inimesele loomuomane.
“Jõulurahu aitab meelde tuletada seda, mis jõulude puhul oluline on,” ütles volikogu esimees. “Olulised pole materiaalsed kingitused, vaid see, et ütleksime lähedastele, kui olulised nad meile on. Ja lähedaste all mõtlen ma mitte ainult pereliikmeid ja veresugulasi, vaid ka teisi inimesi, kes toovad meie ellu rahu ja tasakaalu, kellel on meie jaoks alati aega ning kes toetavad meid ka rasketel aegadel.”
Linnapea Aare Olgo meenutas oma advenditervituses hiljutist juhtumit, mis andis tunnistust sellest, et hoolivaid inimesi pole meie umber sugugi vähe. Ühel õhtul kell üheksa helises nimelt linnapea telefon ja naishääl teatas, et Jõgevalt Pae poe juurest on leitud vigastatud koerake. Sündmuspaigale tõtanud linnapea poleks osanud algul muud teha, kui loom enda juurde koju viia, ent siis saabus kohale Jõgevamaa veterinaarkeskuse juhataja Harles Kaup, kes koerakese üle vaatas ja enda juurde hoiule viis, abilinnapea Ants Prii asus aga levitama sotsiaalmeedias teadet looma leidmisest.
Kui looma omanik välja ei ilmunud, tuli vigastatud neljajalgsele ikkagi Rakvere loomade varjupaigast auto järele tellida.
“Auto oli Rakverest juba välja sõitnud, kui omanik meiega lõpuks kontakti võttis. Ma pole kaua aega nii rõõmus olnud, kui sel hetkel. Tänan kõiki, kes aitasid koerakesel koju tagasi saada, ka seda naist, kes mulle helistas ja kellelt ma ei taibanud nimegi küsida,” ütles Aare Olgo.
Riigikogu esimees Ene Ergma avaldas aga heameelt selle üle, et lumi taas maha on tulnud: veel sama päeva hommikul oli maa päris paljas.
Jõulud ja töö
Riigikogu esindasid jõulurahu väljakuulutamisel peale Ergma veel Marika Tuus-Laul, Igor Gräzin, Jüri Morozov ja Mati Raidma. Viimane soovis kõigile rahulikke ja turvalisi jõule ning soovitas kõigil mõelda pühade ajal ka neile, kes meie turvalisuse eest hoolitsevad: päästjatele, politseinikele ja kiirabitöötajatele. Oma töö tõttu pole neil sugugi alati võimalust pühi pereringis veeta.
Palju tööd on jõulude aegu ka vaimulikel.
“Aga see töö on selline, mis südant rõõmustab,” ütles peapiiskop Andres Põder. “Suhe jõuludesse on meil kuidagi huvitavaks kujunenud. Enamik inimesi kurdab, et jõulud on väsitavad: tuleb poode mööda käia ja kinke otsida ning süüa teha ja külalisi vastu võtta. Samas ootavad ka need, kes jõuluväsimusest räägivad, tegelikult ikkagi neidsamu jõule. Jõulud võiksid kesta terve aasta, siis oleksid inimesed üksteise vastu aasta otsa niisama kenad kui jõuluajal.”
Jõgeva linnapea Aare Olgo ja linnavolikogu esimees Kalmer Lain süütasid linna jõulukuusel kolmanda advendiküünla. Koos peapiiskopi ja riigikogu esimehega läitsid nad aga ka suures laternas jõulurahutule. Kohal viibinud riigikogu liikmetele, omavalitsusjuhtidele, maavanematele ja riigiasutuste esindajatele anti pidulikult üle jõulurahuläkituse tekst. Omamoodi jõulurahu saadikuteks said aga kõik inimesed, kes rahu väljakuulutamisel viibisid.
Tseremooniat kaunistasid Jõgevalt võrsunud näitlejatari Hele Kõrve esitatud laulud. Klaveril saatis teda tema kunagine muusikaõpetaja Maret Oja. Möödunud pühapäev oligi kui hõbehäälte pühapäev: enne jõulurahutseremooniat sai linnarahvas kuulata kultuurikeskuses Maria Listra kontserti.
Jõulurahu väljakuulutamise traditsioonile pani siinmail enam kui kolm ja pool sajandit tagasi aluse Rootsi kuninganna Kristiina, kes kutsus kõiki meie Issanda ja Lunastaja sünnipäeva pühitsema sobiliku hardumusega ja ennast ka muidu rahulikul viisil ülal pidama. 1993. aastal taastas selle vahepeal unustusse vajunud kauni tava president Lennart Meri. 2006. aastast on üle-eestilist jõulurahu välja kuulutatud Jõgeval. Üleeile välja kuulutatud jõulurahu kestab 6. jaanuarini.
Jõgeva jõulukuuse juurde oodatakse rahvast ka sel pühapäeval. Siis süütavad Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja Jõgeva baptistikoguduse õpetaja Margus Kask kuusel neljanda advendiküünla. Pärast küünlasüütamist annab kultuurikeskuses kontserdi Maarja-Magdaleena segakoor ja lõpuks süüakse traditsioonilist rosinasuppi.
i
RIINA MÄGI
