Jõgeva linna üheks valuküsimuseks peab valitsusjuht raudtee ületamisega kaasnevaid ohtusid ja ebaturvalisust ning on veendunud, et koostöös Eesti Raudteega tuleb probleemile lahendus leida. Valitsusjuhil, kes eelistab puhkamist Eestis, on usku ka Jõgevamaal algatatud turismiprojektide edukusse.
Viimases Eesti Ekspressis trükiti Eestimaa kaart, kus arvestades maksustatud tulu suurust, on valge värviga kujutatud jõukad, sinisega toimetulevad ja mustaga vaesed omavalitsused. Kaardi Jõgevamaa osa on kaetud paraku vaid mustaga. Kuivõrd on põhjust seda kaarti uskuda või tasub hoopis õigemaks pidada arvamust, et statistika osutub mõnikord kõige suuremaks valeks?
“Selliseid andmeid tuleb kindlasti uskuda. Kui on välja toodud tulu ühe omavalitsuse kohta, siis need numbrid vastavad tegelikkusele. Tulu elaniku kohta on Eestimaa erinevates piirkondades ebaühtlane, kuid need vahed võrreldes teiste riikidega pole Eestis eriliselt suured. Viimasel ajal vahe sissetulekutes ka järjest väheneb.
Samas tuleb öelda, et regioonides, kus suuremad sissetulekud, tuleb inimestel igapäevases elus suuremaid kulutusi teha. Rõõmuga märgiksin aga, et tööpuudus Eestis on väga kiiresti kahanenud ning langenud aastaga 8 protsendilt 4,9 protsendile, mis on Euroopa Liidu kõige kiirem tööpuuduse vähenemine üldse. Aastal 2000 oli meil tööpuudus 14 protsenti. Niisiis oleme uute töökohtade loomisega tõesti väga suurt edu saavutanud.
Tunnen ka head meelt selle üle, et regionaalsed erinevused tööpuuduse osas on väga kiiresti kahanema hakanud. Ajalooliselt on tööpuudus kõige suurem olnud Lõuna-Eestis: Võru- Valga- ja Põlvamaal, Ida-Eestis Narvas, Kohtla-Järvel, Sillamäel jne. Nüüd on aga ka nendes piirkondades tööpuudus väga kiiresti vähenema hakanud. Pärnu- ja Tartumaal ning Raplamaal, mis töötute arvult praegu viimastel kohtadel, on tänastes oludes just kõige suurem tööjõupuudus.”
Te olete oma kõnedes ja ajaleheartiklites toonud Eestile eeskujuks Soomet ja Iirimaad ning väitnud, et võiksime nendele riikidele arengus järele jõuda. Soomest õppimine ja Soomega võrdlemine on tavapärane, miks tasub aga Eestit kõrvutada Iirimaaga?
“Me peame pingutama selle nimel, et Eestist saaks üks Euroopa rikkamaid riike. Selle eesmärgini jõudmiseks on tarvis, et meil oleks haritud rahvas. Oleme selles osas juba suuri edusamme teinud. Kui 1980. aastal oli Eestis kõrgharidust omandamas umbes 25 000 noort inimest, siis praegu on neid õppimas 68 000. Kõrghariduse omandajate arv on selle ajaga tõusnud 2,7 korda.
See loob suurepärase eelduse, et läheksime samm- sammult üle teadmistepõhisele majandusele. Kui vaadata Soomet ja Iirimaad, siis need on teadmistepõhise majanduse mudelriigid ja pilootriigid, milles panustanud haridusele, haaratud lennult innovatiivseid lahendusi, loodud tingimused uute lahenduste sündimiseks. Nii Iirimaast, Soomest kui Rootsist on Eestil palju õppida.”
Eesti majanduse arengut on suuresti mõjutanud raudtee, millest on ehk eriti aktuaalne rääkida põhjusel, et 21. augustil möödub 130 aastat esimese rongi peatumisest Jõgeval, mis saigi linnaks tänu raudteele. Kohalikud elanikud ja Jõgevale saabujad on paraku pidanud aastakümneid taluma ebaturvalisust raudtee ületamisel.
Kui olite majandus- ja kommunikatsiooniminister, eraldas ministeerium turvalise raudteeülekäigu projekteerimiseks 300 00 krooni. Kuidas kommenteerite raudtee mõju Jõgeva ja teiste omavalitsuste igapäevaelule peaministrina?
“Probleemide lahendamine peaks kindlasti jätkuma ja selles pole mitte mingisugust kahtlust. Linnade elanikud, kust raudtee läbi läheb, on siiani olnud ülearugi kannatlikud. Teame, et veomahud raudteel kasvavad küllaltki kiiresti ja raudtee on üksjagu koormatud. See tekitab probleeme linnades, mida raudtee läbib.
Eesti Raudtee peab ka ise tegema investeeringuid, mis tagaksid ohutuse. Kui tahad hommikul tööle minna, kuid raudtee ületamist takistab mitu e?eloni, siis see on juba liig. Raudteega seonduvad ka müraprobleemid. Kui olin Tartu linnapea, tehti seal müramõõtmised ja selgus, et raudteest ühel ja teisel pool 400-500 meetri kaugusel elavad inimesed ülenormatiivse müra tingimustes. Eriti on suurenenud müra pärast seda, kui meie raudteel on liikumas need Ameerika kaevanduste vedurid. Eesti Raudtee ettevõttena peab kasutama meetmeid, et hoida müra lubatud normide piires. Meie elanikud ja nende heaolu on ikkagi tähtsam, kui selles tööstusharus teenitud kasum.
Külastasite täna ka Kalevipoja Kala- ja Veefestivali, millised on muljed sellest suurüritusest ja üldse turismi ja puhkemajanduse arenguperspektiividest Jõgevamaal?
“Eestimaa on tervikuna väga ilus, kusjuures väga palju on vaadata ka Jõgevamaal. Täna osalesin Kalevipoja Kala- ja Veefestivali Kasepää laadal, mis samuti oluline ettevõtmine siseturismi valdkonnas. Ostsin ka ise kala ? 75 krooni eest ühe latika. Peipsi rannikul ringi sõites avanes ilus vaatepilt. Siinkandis on elavnenud ka elamuehitus, kuid see pole siiski mitte veel nii aktiivne kui mereäärsetes piirkondades.
Jõgevamaal on kindlasti üks tuntumaid paiku ka Palamuse. Kui laps teab näiteks kolme maa-asula nime Eestis, siis sageli on üheks nendest kolmest Palamuse. Jalgrattaga olen ma Jõgevamaalt küll ja küll läbi sõitnud ja neist kordadest on rohkesti ka positiivseid emotsioone kogunenud.”
Seoses külmarekorditega on Jõgevat kutsutud tihti Eesti külmapooluseks. Tean, et linnapea Viktor Svjatõ?ev informeeris Teid ka tänavuste linnapäevade ajal avatud jõuluvana postkastist, kus võimalik aastaringselt jõuluvanale kirju saata. Kuivõrd on Teil usku maakonnakeskuse tutvustamisse ja tema maine kujundamisse selliste projektide kaudu?
“Kui rääkida otseselt Jõgeval algatatud külmalinna- ja jõuluprojektidest, siis kindlasti võivad need kujuneda Jõgevale turismimagnetiteks, kui kohapeal jätkub tahtmist ja oskust neid projekte piisavalt atraktiivselt välja pakkuda. Paljalt ideest jääb küll väheseks, hea idee on tarvis osata ka ellu viia.”
JAAN LUKAS
