Reedel Vooremaa arvamusliidrite hommikusöögil esinenud peaminister Jüri Ratas rõhutas, et pikkade traditsioonidega üritus on tänuväärt, eriti ajal, mil nii Eestis kui ka kogu maailmas on keerulised ajad ja valitseb teadmatus.
Teadmatus liigub peaministri sõnul kolmes suunas. „Majanduskriis on ränk, ka tervisekriis ja teadmatus, kui kaua viirusega arvestama peame. Väga loodan, et saame igapäevaseid toimetusi jätkata, aga kindlasti teistmoodi,“ nentis Ratas oma kõnes. Kolmandaks suunaks pidas ta seda, millised prognoosid vastavad tõele ja millised mitte.
Rääkima peab tervikpildist
„Alustasime eelarveprotsessi siis, kui meil oli põhimõtteliselt olemas rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos, mis näitas, et järgmisel aastal võib majanduskasvu oodata 4–5 protsendi juures. Ja kui selle eelarve protsessi septembri lõpus lõpetasime, tuli välja Eesti Panga prognoos, mis näitas, et nende arvates järgmisel aastal majanduskasvu ei ole,“ rääkis peaminister, lisades, et prognoosimatus olukorras on väga raske kaugeleulatuvaid otsuseid teha.
„Selle aasta suvel vaidlesime Brüsselis, missuguseks kujuneb järgmise Euroopa liidu eelarve perioodil 2021–2027. Euroopa liit tuli välja taaskäivitamise kavaga, milles plaanitud väga suur summa, üle 700 miljardi euro. Ja juba siis ütlesid suured riigid, et sellest ei piisa,“ ütles Ratas.
Ühtlasi meenutas peaminister selle aasta kevadet, mil algas eriolukord. „Kümmekond päeva hiljem hakkasime valitsuse tasandil arutama väljumisstrateegiaid. Sinna juurde käis teadmine, et vaja on lisaeelarvet. Kõik eelarved võtab vastu riigikogu ja oli taaskord oluline teha riigikoguga väga tihedat koostööd. Seda rolli kannab kindlasti rahanduskomisjon. Arvan, et suutsime väga lühikese aja jooksul välja tulla erinevate meetmetega, mis olid tähtsad majandusele ja sellele, et tööhõive säiliks,“ ütles Ratas. Oma kõnes mainis ta ka finantsvahendite suunamist kohalikele omavalitsustele investeerimiseks.
Järgmise aasta riigieelarvest rääkides tõi Jüri Ratas välja mitmeid viimasel ajal palju kõneainet tekitanud punkte. „Me peame rääkima tervikpildist. Ajalooline ja oluline samm on teadusarendustegevus, et suudame panustada raskel ajal sinna minimaalselt ühe protsendi, viimase kuu aja jooksul on selle üle palju vaieldud. Ent mitte sisu üle, kas seda teha või mitte, vaid kas me kanname selle välja või mitte. On aru saada, et iga euro, mille majanduskriisis juurde paneme, peab tulema laenurahast,“ rääkis Ratas.
Ühtlasi tõdes ta, et laenukoormus tõesti kasvab. „Valitsuse protsessi käigus tõime võlakoormust, mis oli 2024. aastaks prognoositud 31 protsendini, alla kuus protsendipunkti. Aga selle hinnaga, et riik peab oma tegevustes ja eelarves ette võtma väga tugeva revisjoni,“ nentis Ratas.
„On raske välja öelda, et euro, mis tuleb laenult, läheb kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks. Seda eristust on keeruline teha. Aga selge on see, et kogu maailm hoiab täna laenuraha peal oma majandust üleval. Eesti on jätkuvalt kõige madalama laenukoormusega riik,“ kinnitas Ratas.
Iga keskväljak on oluline
Oluliseks pidas peaminister ka tervishoiukriisiga seotud investeeringuid. „See on seotud paremaks valmisolekuks koroonaviirusega. Olgu selleks siis infektsioonipalatite loomine või see, et me suudaks Eestis luua varude keskuse, kus oleks olemas toidu-, ravimi- ja isikukaitsevahendite varud.
Ratas puudutas oma kõnes ka viimastel päevadel oluliseks tõusnud kaitseinvesteeringute kava. „Käis madin, kas see on õige, kes jääb alla või peale. Arvan, et alla ei jäänud keegi, kaitseinvesteeringud on läbi aegade kõrgeimad.“
Loomulikult suunas peaminister oma kõnes tähelepanu ka eakatele ja kavandatavale pensionitõusule. „Arvan, et see on õige samm. Eriti koefitsient, mis tõuseb nende eakate puhul, kellel on lapsed. See näitan suhtumist. Oleme otsustanud külmutada palgafondi järgmiseks aastaks, sest täna kärbib erasektor palkasid ja inimesed kaotavad töökoha. Ei ole mõistlik minna avalikus sektoris palgafondi tõstma,“ rääkis Ratas.
Oma viimase osa kõnest pühendas peaminister kohalikele omavalitsustele. „Iga kirik ja keskväljak, mis korda tehakse, on oluline. Siin liigub naljapilte, kui palju on inimesi ühes või teises kohas. Ruhnu saarel on võib-olla 64 inimest, järgmisel aastal on seal tuletorn ja päästejaam. Võib küsida, milleks neid sinna tehakse, pole ju vaja. Aga seda ei saa nii võtta. Niimoodi on ka Jõgeval. Kui tehakse korda üks pühakoda või keskväljak, on see suur samm,“ võttis Ratas Jõgeva kirikutorni teema fookusesse tõstnud tormilise nädala kokku.
KERTTU-KADI VANAMB
