Kolmapäeva hommikul raputas kogu Eestit uudis sellest, et Jüri Ratas astus peaministri kohalt tagasi. Järgnes poliitiline torm, mis ei näita vaibumise märke ka nädala lõpus. Millised erakonnad moodustavad tulevase koalitsiooni ja mis tuuled poliitikas puhuma hakkavad, näitavad lähinädalad.
Peaministri tagasiastumine oli ajendatud sellest, et teisipäeval pidasid kapo töötajad Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud võimalikes korruptsioonikuritegudes kahtlustatavatena kinni ettevõtja Hillar Tederi ja rahandusministri nõuniku Kersti Krachti. Kahtlustus esitati Keskerakonna peasekretärile Mihhail Korbile. Kahtlustuse mõjuvõimuga kauplemises sai juriidilise isikuna Eesti Keskerakond.
Tulevikku veel vara ennustada
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, erakonna Isamaa liige Aivar Kokk lausus, et praegusest olukorrast rääkides tuleb tõdeda, et uut toimivat valitsust Eestil siiani veel pole, edasise kohta ennustusi teha on tema sõnul aga veel liiga vara.
„Me ei tea, kuhu koalitsiooniläbirääkimised välja viivad ja kas uus koalitsioon tekib kahe suurema erakonna vahel. Mis puutub Keskerakonda, siis ei saa ju eitada, et esitatud on ikkagi tõsised kahtlustused. Selgus saabub alles siis, kui uus peaministrikandidaat on riigikogus kinnitatud.
Mis puutub poliitikasse ja riigikogu töösse laiemalt, siis 2021. aasta riigieelarve on vastu võetud ja vahendid, mis on mõeldud kohalikele omavalitsustele, on riigi poolt kinnitatud. Loodan, et sõltumata sellest, kes hakkavad Eesti valitsust moodustama, langetavad nad jätkuvalt mõistlikke otsuseid ka regionaalpoliitiliselt,” arvas Aivar Kokk.
Kokk lisas, et Jõgevamaa seisukohalt, aga ka maainimeste vaatenurgast laiemalt, on Isamaa, Keskerakonna ja EKRE koalitsioon olnud kasulik.
„Väga suur hulk tarku otsuseid on ära tehtud. Kasulikke otsuseid on tehtud ka põllumeeste jaoks, toimunud on pensionireform ehk teise samba muutmine vabatahtlikuks, metsaomanikele on soodustusi tehtud ja veel palju muudki,” rääkis Aivar Kokk.
Põltsamaa vallavanem, Keskerakonda kuuluv Andres Vään arvas omakorda, et valitsuse lagunemine tulenes peamiselt EKRE sõjakast retoorikast.
Saatuslikuks sai turbulentne käitumine
„Uut koalitsioonilepingut veel pole, nii et miski uue valitsuse moodustamises pole veel sada protsenti kindel. Isegi see pole kindel, millised erakonnad valitsuse kokku panevad. Nagu Mailis Reps tabavalt ütles, oli senise koalitsiooni lõpetamise põhjuseks paljuski EKRE turbulentne käitumine, mille tulemusena peaminister pidi küll vabandama, küll erinevaid probleeme lahendama ja pareerima,” märkis Andres Vään.
„Keskerakond seisab ka uues koalitsioonis – juhul, kui ta peaks sinna minema – oma valijate huvide ja nende asjade eest, mille eest me siiani seisnud oleme. Osa otsuseid, mis valitsuse poolt juba tehtud on, mõjutavad meid veel päris pikalt,” lisas ta.
Reformierakonna peasekretär ning Põltsamaa vallavolikogu aseesimees Erkki Keldo märkis, et praeguses olukorras ta veel midagi kindlat uue valitsuse kohta öelda ei oska, kuid võib kinnitada, et Reformierakond alustab võimukõnelusi.
„Reformierakonna esimees Kaja Kallas tuli presidendi juurest, kus ta sai ametliku ettepaneku asuda peaministrikandidaadiks. Reformierakond otsustas alustada koalitsiooniläbirääkimisi Keskerakonnaga. Kui loodav koalitsioon saab toimima, tegeleme kindlasti edasi maaelu arendamise ja regionaalpoliitikaga, kindlasti tuleb üle vaadata ka tööjõu-teema,” märkis Erkki Keldo ja lisas, et täpsemaid kommentaare on praeguses olukorras veel vara öelda.
Tagasi astunud valitsus jätkab tegevust ajani, mil uus valitsus on ametisse astunud. Vältimatu vajaduseta hoidub tagasi astunud valitsus põhimõtteliste või riigi eelarvekulusid suurendavate otsuste tegemisest.
TAAVI KELDER
