Riigikogu valimised võitis piisava ülekaaluga Eesti Reformierakond ja juba ammustest aegadest on teada ütlus, et võitjate üle kohut ei mõisteta. Praeguses olukorras tuleb aga pidada eriti oluliseks edasisi arenguid. Seda, kas ja kuidas uus koalitsioon suudab Eesti ühiskonda tasakaalus hoida ning pöörata piisavalt tähelepanu ka maapiirkondade käekäigule.
Valimiskampaania ajal kohtuvad poliitikud pidevalt inimestega erinevatest sotsiaalsetest huvigruppidest, selgitavad järjekindlalt oma kavatsusi ja eesmärke, kuulavad ettepanekuid ja arvamusi. On aga eluliselt oluline, et selline side jätkuks ka edaspidi, kogu Riigikogu uue koosseisu tegevusperioodil.
Sageli kipuvad oma valimispiirkonnaga suhted ja koostöö unustama poliitikud, kes elavad paikonnast kaugemal, ennekõike suuremates linnades. Hea, kui neid näeb mõnel pidulikul vastuvõtulgi.
Riigikogu liikmete teenistuses on abid, nõunikud, kantseleitöötajad. Mõnigi kord on arutatud, kas parlamendi liikmel võiks olla isiklik abi. Mitmes riigis see nii ka on. Kindlasti kerkib küsimus maksumaksja raha ratsionaalsest kasutamisest. Kui aga siiski tasuks abi olemasolu kaaluda, võiks ehk sisse seada süsteemi, kus parlamendisaadiku abi ei tegutseks mitte Tallinnas Toompeal, vaid piirkonnas, kust ta kogus oma hääled Riigikogusse pääsemiseks.
Valija eelistab tuntud nimesid
Abi hoiaks Riigikogu liiget pidevalt kursis kohalike uudiste, kordaminekute, püsivamate valuküsimustega ja ka ootamatult esile kerkinud probleemidega. Loomulikult peaks ta olema kohapealne inimene, ühtlasi omama teadmisi erinevatest valdkondadest, mis riigitöös vajalikud. Samuti ei tohiks abist saada oma Riigikogu liikme poliitilist juhet maakondades. Kunagi oli selline abivariant ka Jõgevamaal ära proovitud. Nii oli kaheksakümnendate aastate lõpul ja üheksakümnendate algul NSV Liidu Ülemnõukogusse valitud Plaanikomitee esimees Gustav Tõnspoeg, kelle kohapealne esindaja oli Vooremaa ajakirjanik Gunnar Isotamm.
Rääkides seekordsetest valimistulemusest Jõgeva- ja Tartumaal jääb mulje, et siinne valija eelistab miskipärast kandideerijaid, kelle tegevusväli väljaspool maakondi. Kahjuks. Kuidas siis muidu põhjendada näiteks reformierakondlaste Urmas Kruuse või Valdo Randpere tugevat häältesaaki. Kunagise Elva ja Tartu linnapeana on Kruusel siiski Tartumaaga arvestavad sidemed.
Uude Riigikogusse valitutest tunneb Jõgevamaad küllap kõige paremini Palamuse vallast võrsunud ettevõtja ja poliitik Aivar Kokk. Paikkonna olusid ja arenguperspektiive teab põhjalikult ka viiendat korda Riigikogusse valitud Marika-Tuus Laul, kes ka end vahetult sidunud Jõgeva- ja Tartumaaga.
Nii Aivar Kokk kui ka Marika-Tuus Laul kohtusid valimiskampaania ajal sageli erinevate paikade väärikamas eas inimestega. Tihti satuti ka ühtedele ja samadele kohtumistele, mida võis märgata ka Facebookis avaldatud fotodelt.
Varasematel valimistel Keskerakonna valimisnimekirja esinumber Marika Tuus-Laul oli seekord riigihalduse minister Janek Mäggi järel teine. Küsitluses prognoositi sisse saamist Mäggile ja omaaegsele Tartu maavanemale ja varemgi Riigikogusse kuulunud Jaan Õunapuule. Jõgeva- ja Tartumaa Keskerakonna valijate ainsaks esindajaks Toompeal sai aga Tuus-Laul.
Riigikogu eelmisesse koosseisu Keskerakonna nimekirjas saanud, kuid nüüd parlamenti Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna koosseisus valitud Peeter Ernits saavutas märkimisväärselt hea valimistulemuse. Küllap on ta end ajakirjaniku, toimetaja ning poliitikuna Jõgeva- ja Tartumaa probleemidega sügavuti kurssi viinud.
Vajadus konservatiivsetele väärtustele
Võrreldes 2015. aasta valimistega tugeva hüppe teinud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna põhjuseks võib pidada seda, et inimesed tunnetavad vajadust konservatiivsete väärtuste järele ja üliliberaalsus ja multikultuursus pole paljudele eestlastele vastuvõetav.
Ajalehe Vooremaa toimetus ja ühiskonnategelane Juhan Telgmaa kutsusid jõgevamaalasi Riigikogu valimistel toetama oma maakonnast pärit inimesi. Arvestades seda paneb mõneti imestama, miks piisavat arvu hääli Riigikogusse saamiseks ei kogunud näiteks Raivo Meitus või Ülvi Nool-Kõre Reformierakonnast, Jüri Morozov või Margus Möldri Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Aare Olgo ja Andres Vään Keskerakonnast, ajakirjanik Tiit Lääne erakonnast Isamaa. Aga eks rahva hääl on jumala hääl.
Isamaa Erakonna valimisnimekirjas Riigikogusse valitud näitlejal ja reservohvitseril Raivo Tammel on Jõgevamaaga siiski sidemed. Ta kuulub nimelt Kaitseliidu Jõgeva malevasse ja on Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat. Lisaks panustas talle erakond oma valimiskampaanias maksimaalselt.
Reformierakonna esinaisest Kaja Kallasest on saamas suure tõenäosusega Eesti esimene naispeaminister. Kindlasti on see meeldiv uudis naisliikumise aktivistidele naistepäeva künnisel. Kui veidi ajalugu meenutada, siis maailma esimene naispeaminister oli Sirimovo Bandaranaike Sri-Lankalt (Tseilon). Baltimaade esimene naispeaminister aga Kazimira Prunskiene Leedust. Aga ilma naisteta on kurb maailm, teame juba tuntud kupleest Imre Kalmani operetist „Silva”.
JAAN LUKAS, ajakirjanik
