Pea iga teine eestimaalane koges koroona-aastal tööstressi

Värskest Seesam kindlustuse uuringust selgub, et viimase aasta jooksul on 64% Eesti inimestest kogenud tööstressi. Kõige enam valmistas inimestele muret suur töökoormus, aga ka fakt, et töö ei paku enam rahuldust ning mured vaimse tervisega.
„Uuringust selgub, et pea iga teine eestimaalane on viimasel aastal tööstressist mõjutatud olnud. Peamiselt tekitab stressi suur töökoormus, aga ka muud tervisemured, mis väljendavad end pideva väsimustunde, negatiivse meeleseisundi ja keskendumisraskustena. 18% inimestest tõi koguni välja, et tööstress tekitas olukorra, kus nad vältisid klientide või kolleegidega suhtlemist,“ avas Seesami turundusjuht Tiia Prööm peamisi leide värskest töörahulolu uuringust.
Tööga seotud ümberkorralduste kõige suurem raskuspunkt langes ettevõtete juhtivfiguuridele, kelle töö eeldab paljude inimeste eest vastutamist. Nii väitis 76% juhtidest ning koguni 81% ettevõtjatest, et on viimase aasta jooksul tööstressi kogenud.
Eesti töö- ja organisatsioonipsühholoogide liidu esinaine Pia Pedaniku väitel on koroona-aasta laastavat mõju vaimsele tervisele täheldanud ka spetsialistid. „Kui mõtleme kollektiividele, kes on pidanud viimase pooleteistkümne aasta jooksul oma töökorraldust muutma, siis see ei ole kellegi jaoks lihtne olnud,“ räägib Pedanik.
Kuna uus töövorm nõuab uuenduslikke lähenemisi, lisandus sellega kõikidele juhtidele lisatöö.
„Ümberkorraldused olid seotud nii tööga, kuid väga tihti lisandus sellele veel sotsiaalne sfäär. Tuli mõelda, kuidas töötajaid distantsilt motiveerida ning inimesi virtuaalsete kohtumiste teel juhtida ning tiimiga lõimida,“ selgitab Pedanik.
Muu hulgas selgub statistikast, et tööstressi kogenute osakaal on kõrgem suurtes, üle 500 töötajaga ettevõtetes.
Kui kuni 10 töötajaga väikeettevõtetes jääb tööstressi kogenute osakaal 55% juurde, on üle 500 töötajaga kollektiivides näitajad pea 15% võrra kõrgemad.
„Suurtes ettevõtetes ei olnud mõeldav, et kõik jätkuks endistviisi, nii et kui oli otsustamise koht, et kes inimestest kodukontorisse suunata, kes ja kui paljud kontorisse võivad jääda, siis see tekitas paljudes töötajates ebaõigluse tunnet,“ pakub spetsialist selgituseks.
„Vaimse tervise teemadel on juba pikk tee tuldud, kuid veel on palju maad minna. Oleme alles jõudmas sellesse arusaama, et vaimne tervis on osa inimesest, mis esineb ka töökeskkonnas,“ sõnab Pedanik.
VOOREMAA