Septembri alguse nädalal tuli juurde 1800 uut töötut, aga sotsiaalministeeriumi pressiteatest saame lugeda, et töötute arv vähenes 1130 inimese võrra. Pikka aega tööta olevate inimeste arv aina paisub, samas kui töötukassa arvab paljud inimesed sanktsioonidega töötute ridadest välja, mis näitabki töötute arvu väiksemana. Nii ongi töötukassa ja statistikaameti andmed töötuse kohta kardinaalselt erinevad.
Kui statistikaameti järgi on meil töötuse määr18,6 protsenti (I kvartalis 19,8 protsenti), mis tähendab, et teises kvartalis oli tööta 129 000 inimest, siis töötukassa raporteerib 11,7 protsendist ehk 74 tuhandest töötust.
Kuhu inimesed tööturegistrist kaovad?
Arvude erinevus tuleb sellest, et riik ei taha registreerida kõiki töötute kategooriaid. Näiteks ei registreerita meil töötutena füüsilisest isikust ettevõtjaid. Mõnisada inimest kuus kaob registrist, jäädes vanaduspensionile. Järjest enam inimesi läheb ennetähtaegselt pensionile, sest pole mingit lootust tööd leida. Kui 2008. aastal lisandus 1159 eelpensioni saajat, siis mullu see arv kahekordistus. Tänavuse juulilõpu seisuga on juurde tulnud juba 1250 eelpensioni saajat. Ka need pensionärid, kes varem töötasid, ei lähe töötutena arvesse. Mõistagi ei registreerita neid, kes pole pärast töötuksjäämist töötukassas käinud. Nende hulgas on palju puuetega inimesi, lisaks suur hulk juba varem heitunuid ja kodutuid, keda pole riigi jaoks olemas olnudki. Paljudes ettevõtetes hoitakse inimesi aga palgata puhkusel, kuigi nad on töölolijate nimekirjas. Mõningastel hinnangutel on ligi 100 tuhat inimest töö otsimiseks Eestist lahkunud.
Millegipärast on meie riigile esmatähtis, et ametlik töötute arv statistikas väheneks. Üldse ei taheta aga rääkida sellest, mis saab inimestest, keda tööturegistrist jõuga maha võetakse.
Läinud aastal kustutati sanktsioonidega nimekirjadest 26 000 töötut, tänavuse aasta esimese seitsme kuuga aga juba 25 500 inimest. Mis neist edasi saab, keegi ei tea. Eesti riik nende üle arvet ei pea. Ent kiiresti on kasvamas pikaajaliste töötute arv. Kui 2009. aasta II kvartalis moodustasid töötuna arvel olevatest isikutest pikaajaliselt töötud 29,4 protsenti, siis 2010. aasta II kvartalis oli kõikidest töötukassas arvel olevatest töötutest üle aasta tööd otsinud juba 52 protsenti. Seega on iga teine registreeritud töötu pikaajaline, mis tähendab, et ta on otsinud tööd kauem kui aasta. Registreerimata töötute kohta ülevaade puudub.
Transpordihüvitis hoiaks inimesi nimekirjas
Kuna töötukassa arvab üha enam töötuid registreeritud töötute hulgast sanktsioonidega välja, siis algatab keskfraktsioon seaduse muutmise, millega püüame lahendada nende inimeste muresid, kes elavad maapiirkondades, kus ei ole töötukassa esindusi.
Töötukassa kontorid asuvad praegu 226 omavalitsusest vaid 26 asulas.
Eelnõu järgi hüvitatakse töötu kulutused transpordile, kui ta läheb töötukassasse vastuvõtule. Hüvitisele on õigus töötul, kes elab väljaspool omavalitsust, kus asub töötukassa kohalik osakond. On selge, et riik peab kohtlema elanikke võrdselt ja tagama, et riigi teenused oleksid kättesaadavad nii linnas kui ka maal.
Teame, et seadus kohustab töötut käima vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassas vastuvõtul, vastasel juhul teeb töötukassa otsuse tema töötuna arveloleku lõpetamise kohta. Vastuvõtul käimine toob aga töötule kaasa kulutusi, mida talle täna ei kompenseerita. Pikaaegsetel töötutel, kelle sissetulek on vaid 1000 krooni toimetulekutoetust, võib maapiirkonnast vastuvõtule minek just sõiduraha pärast võimatuks osutuda. Lähitulevik näitab, kas ka see opositsioonierakonna eelnõu saadetakse „oravate” ja IRL poolt taas prügikasti, nagu enamasti.
Kus on peidus 62 000 töökohta?
Äsja raporteeris Isamaa ja Res Publica Liit valitsuse plaaniületamisest uute töökohtade loomisel. Mart Laari püstitatud eesmärk luua alates aasta algusest 50 000 uut töökohta olevat täidetud ja ületatudki. Ent valel on lühikesed jalad. Statistikaamet märkis samaaegselt Laari uudisega, et teises kvartalis kasvas tööturul hõivatute arv 5000 inimese võrra, sedagi aga hooajaliste ja juhutööde arvel. Esimeses kvartalis suurenes aga töötute arv pidevalt. Isamaa ja Res Publica Liidu sekretär Margus Tsahkna ei osanud isegi öelda, millistes majandusharudes need töökohad loodi, soovitas küsida töötukassast. Töötukassa on esimesel poolaastal vahendanud 18 000 töökohta, neistki suur osa väljaspool Eestit. Töötukassa lisarahadega ehk palgatoetustega on sel aastal loodud 5198 töökohta. Abirahadega loodud uued ettevõtted andsid veel 626 uut töökohta. Ent müstilisest 62 000 töökohast pole töötukassa küll kuulnudki.
Noorte töötute kadunud põlvkond?
Hiljuti tegid mitmete noorteühenduste katusorganisatsioonid pöördumise, kus avaldati muret suure tööpuuduse üle noorte hulgas. Nimelt on tööpuudus Eesti noorte hulgas Hispaania ja Läti järel Euroopa üks suuremaid. Teise kvartali andmeil oli meil 37,2 protsenti noortest tööta. Pöördumises rõhutatakse, et kui kiirkorras ja üheskoos ei asuta välja töötama plaane, kuidas töötust noorte hulgas vähendada, võib Eestis tekkida noorte töötute kadunud põlvkond. On selge, et kui oodata, millal tööturu pilt Eestis ka tegelikult paranema hakkab, on suur osa noori juba tööturu kvalifikatsioonist välja langenud või koguni heitunud. Seetõttu on noorte töötusega tegelemine praegu võtmeküsimus.
Samas, kas olukorras, kui riigis on masstöötus, ei kõla kurioossena tööandjate ettepanek võõrtööjõu sissetoomiseks?
Samuti on uskumatu, kui vähe ministrid töötusest teavad. Rahandusminister Jürgen Ligi teatas hiljuti, et enamik töötutest olevat algharidusega ja et nendega on üldse raske midagi peale hakata. Samas loeme töötukassa andmetest, et aasta keskel oli 81 000 töötust algharidus vaid 1645-l. Ja kõrgharidusega on neist 13 protsenti. No milleks töötuid alandada? Milleks halvustada sotsiaalseid töökohti, millega Keskerakond Tallinnas intensiivselt tegeleb ja mis on paljudele raskel ajal suureks toeks.
Nii et moonutatud arvude esitamise asemel tuleks valitsusel töökohtade loomisega ka tõsiselt tegelda. Me ei saa mööda faktist, et ligi 60 000 inimest otsib Eestimaal intensiivselt tööd juba üle aasta.
i
MARIKA TUUS, Riigikogu liige, Keskerakond
