Pastor Paul Gill peab jõulujutlust oma kodukoguduses Mustvee Betaania kirikus, kaplanina Viru vanglas ja mõnes teiseski paigas. Usu ja jumalani jõudis Paul Pärnus veedetud lapse- ja noorusaastatel. Valikute tegemiseks oli oluline kiriklik noorsootöö.
Paul Gilli sõnul on igal ajal ja igas ühiskonnas inimesi, kes on ühel või teisel põhjusel nõrgemad ja vajavad alati teiste abistavat kätt. Jõulude eel kutsub Paul Gill kõiki heategevusele. Selles valdkonnas on ta ka ise eeskujuks.
Intervjuud ette valmistades oli teada, et Paul Gill saabus usutlusele töölt. Teades tema mitmekülgsust, oli põhjust uurida, milliseid ametikohtusi ta parajasti täitis. „Ma olen heategevusprojekti „Sõbralt sõbrale” Tartu piirkonna juht. Tegemist on kaheksateistkümnest kauplusest koosneva kaupluseketiga. Poodides müüme kaupa, millele on loodud taaskasutus ning saadud kasumist toetame peresid, kellel raskusi toimetulekuks. Abistava käe oleme ulatanud Eestimaa erinevates paikades. Ka ostjad teavad meie missiooni.”
Gilli sõnul on läbi heategevusettevõtmise „Sõbralt sõbrale” toetatud ka Narva laste keelekümblust Eesti keele õppimisel.
„Viljandimaal toimuvatel keelelaagrites õpivad ja puhkavad nad koos eesti lastega. Integratsiooni toimumine erinevate sihtgruppide vahel on äärmiselt oluline.” Ta lisas, et süsteemis „Sõbralt sõbrale” on kaalutud poe avamist ka Jõgevamaal.
Suurest perest Pärnumaalt
Paul Gilli tõekspidamised ja arusaamad said alguse lapsepõlvest, mis möödus Pärnus üheteistkümnelapselises peres. „Mängumaad olid nii mere kui ka jõe ääres. On palju armsaks saanud isiklikke mälestusi. Kuna pärinen suurest perest, siis tänu sellele oskan olla ka tänulik väikeste asjade eest. Samuti tean, kui positiivne on tunne, mis tekib teiste aitamisest. Eriti palju saame seda tunnet kogeda advendi ja jõulude ajal.”
Gill ütleb, et tema lugu algas sellest, et 1988. aasta märtsis koges ta isiklikult elavat Jumalat. „See eriliselt suur vahetu kogemus pani aluse uuele etapile minu elus. Sain teada, mis on jumalaarmastus ja suhtumine inimestesse läbi selle. Mõistsin, et see, mis on sündinud minuga, võib juhtuda ka kõikide teistega,” rääkis Paul Gill oma tee leidmisest usu juurde.
Kõige esimesena aitas Gill läbi viia jumalateenistusi Pärnus Immanueli Baptistikoguduses, olles seal ka koguduses juhatuse liige. 1993. aasta sügisel kutsuti ta teenima Lihula kogudust. „Algul töötasin diakonina, pärast ordineeritud pastorina. Paralleelselt töötamisega asusin Tartu Kõrgemasse Usuteaduslikku Seminari pastoraalteoloogiat õppima.”
Paelus kiriklik noorsootöö
Mustvee Betaania Kogudus, kus Paul Gill tänaseni kaasa teenib, kuulub Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Batistide koguduste liitu, mis on suurim vabakoguduste liit Eestis. „Ma olen kasvanud aga luterlikus koguduses, sest mu vanaisa oli Pärnumaal Häädemeeste vallas tegutseva Treimani Luterliku koguduse juhatuse esimees. Olen koos temaga kella löönud, kirikus küünlaid süüdanud. Treimani koguduses ei tegeletud aga toona laste -ja noorsootööga. Küll aga edendati seda vabakoguduses, millega ühinesin. Noored tõmbavad ju noori. Soovisin koos eakaaslastega laulda, palvetada, piiblit lugeda.”
Pastor Gill rääkis ka luterliku ja baptisti kiriku erinevustest. Vahe on tema sõnul jumalateenistuse liturgias. Luterlikus kirikus on see täpsemalt reglementeeritud, õpetuslikult aga pole suurt vahet. Ristiusukogudused üle Eestimaa kuulutavad Kristuse armu ühtemoodi.
Pastoriks Mustvee Betaania kogudusse kutsuti Paul Gill 2004. aasta augustis. „Siis kolisime perega Lihulast Mustveesse. Peipsimaal olin juba enne käinud, sest seal on mu abikaasa Ave juured.
Peipsi kaldal elavad inimesed ütlevad, et Peipsi järv kannab endas võrratut ilu. Veeäärsed inimesed oskavad näha elu erinevaid varjundeid ja tajuda mitmeid loodusnähtusi, näiteks tuule ja päikese koosmängu vee pinnal.”
Valmis uus pühakoda
Kui Betaania kogudus otsustas Mustveesse ehitada pühakoja, sai Paul Gillist ettevõtmise eestvedaja. „Kirikuhoone avati 17. augustil 2008. Sellest on palju ilusaid mälestusi. Seoses ehitusprotsessiga, mis kestis 2005–2008, pean tunnustama mitmeid Jõgevamaa inimesi: kogesin palju heatahtlikku koostööd.
Kümme aastat, mil maja on avatud olnud, tõestavad, et ehitamise otsus oli igati õige ja põhjendatud. Maja on kogudusele ja kogukonnale õnnistuseks. Meie koguduses on nelikümmend kuus täieõiguslikku liiget. Lapsi võtame kogudusse siis, kui nad on avaldanud selleks isiklikku soovi. Meil pole inimesi, keda hoiame hingekirjas, ilma et nad ise kaasa teeniksid. Kõik on aktiivliikmed. Kogudust toetakse vabatahtliku annetusega. Kohustuslik liikmemaks ei pane kedagi jumalat armastama.”
Gill märkis, et Mustvee Betaania koguduses on erinevaid inimesi, kellele jumal on kinkinud erinevad anded. „Laulu ja pillimänguga tegelevad noored, kesk- ja vanemaealised.
Kunst mõista religiooni
Paul Gill peab tänavu jõulujutlust kahekümne viiendat või kuuendat korda. „Jõulujutlus on väga traditsionaalne. Samas mõtlen igal aastal, mis on see uus, mida esile tõsta. Jõulujutluse sõnumis on sisu, et jumal astub inimese juurde ja ütleb, et ma tahan et sa oleksid seal, kus olen ka mina. Isiklik kokkupuude Jumala ja inimese vahel sünnib läbi jõulusündmuse. Selles suhtes on elu muutev vägi. Kirikus peab kõlama mõte, et jumal armastab inimest, kui indiviidi. Pole tarvis, et inimene teeniks mingit abstraktset religiooni, ilma et ta seda mõistaks. Jõuluevangeeliumi suurim rõõmusõnum on see, et jumal tuli inimlaste keskele selleks, et iga inimene võiks isiklikult elava jumalaga kohtuda. See on suurim rõõmusõnum, mis üldse saab olla.
Ülestõusmispühade sõnum ütleb, et võit, mida Kristus saavutas surma üle, kuulub igale inimesele.”
Kaplan Viru vanglas
- aastal kutsuti Paul Gill kaplaniks Viru vanglasse. „Selleks, et olla vangla kaplan, peab olema teoloogiline kõrgharidus ja pastoraalne töökogemus. Käin vanglas igal nädalal kaks päeva.”
Gilli sõnul on vanglas väga suur osakaal individuaalvestlustel, toimuvad ka piiblitunnid ja jumalateenistused. Küsimusele vangidega räägitud juttude kohta ütles Paul Gill: „Kutse-eetika ei luba mul isiklikke ülestunnistusi avaldada. Jagatakse muresid mineviku, hetkeolude ja ka tuleviku pärast. Kaplanina on minu kohus selgitada, et hukka tuleb mõista ja andeks andmist vajab tegu, mida inimene on teinud. Jumal armastab inimest rohkem kui tema tegu. Ka siis, kui inimene on ühiskonnast isoleeritud, tuleb talle lähedal olla.”
Patust, Aadamast ja Eevast
„Mina kui vaimulik, lähtun inimesega kohtudes sellest, et patul ja patul pole vahet. Jumalasõna ütleb ju, et kõik on pattu teinud ja kõik peame andeks paluma ja andeks saama,” räägib Paul Gill suhtumisest erineva raskusastmega kuritegusid toime pannud vangidesse.
Tunnen huvi, kas inimene on juba sündides patune. „Inimene on oma loomult patune, mis ei tähenda, et me ei võiks armu kogeda ja seda isiklikult vastu võtta,” väitis Paul Gill.
„Kumb oli suurem patune, kas Eeva, kes pakkus õuna, või Aadam, kes sõi õuna?
Esiteks ei saa me rääkida õunast, sest piiblis on juttu keelatud viljast, mida inimestele mõeldud legendis peetakse õunaks. Oluline on aru saada, et meil pole täna põhjust hukka mõista ei Eevat ega Aadamat, sest kui palju oleme ise piiridest üle astunud,” arvas pastor.
Paul Gilli sõnul pakub piibli lugemine alati tarkust ja elamust, vaatamata sellele, mis viisil seda teha. „Ka mina loen piiblit trükiraamatust, samuti arvutist või mobiiltelefonist. Jutluse ettevalmistamiseks kasutan piiblite erinevaid versioone. Oluline pole, kuidas sõna jõuab meieni, vaid piiblis olev mõte, et sõna sai lihaks ja elas meie keskel. Tähtis on, et sõna puudutaks ja me elaks selle sõna kohaselt.”
Gill märgib, et suhtumine usku ja kirikusse algab südamest. „Kui süda tõmbab, minnakse kirikusse. Ainuüksi pühakoja seinad inimest kirikus ei hoia. Meil pole mõtet süüdistada Eesti rahvast, et paljud ei taha jumalaga oma eluteed siduda. Pean ka enesekriitiliselt küsima, kes meie vaimulikud oleme kuulutanud kantslist isiklikku suhet jumalaga või hoopis mingeid abstraktseid mõttekäike. Kui inimesel puudub isiklik kokkupuude jumalaga, siis on teda väga raske hoida pühapäevast pühapäeva kirikupingil.”
Usuõpetuse õpetamisse koolis suhtub Paul Gill väga positiivselt. „Noortega tegelemine on väga oluline. Juba pühakiri ütleb, et õpeta poisile teed, mida mööda ta peab käima, siis ei lahku ta sellest ka vanas eas. Arvan, et mida multikultuursemaks meie ühiskond muutub, seda parem peab olema inimeste arusaam erinevatest religioonidest, milles igaühel tasuks orienteeruda.”
Paul Gill on isaks neljale lapsele. Suuremad lapsed on juba kodust välja lennanud. Noorim Paul-Eerik on kümneaastane. „Me kõik saime hiljuti kokku mu abikaasa Ave sünnipäeval. Ühtlasi oli ka see jõulukogunemine, sest poeg Jakob lendas koos abikaasaga Keeniasse, kuhu grupp eestlasi sõitis maratonijooksja Tiidrek Nurme juurde jõule vastu võtma. Harrastan ka ise jooksmist. Alustasin uuesti, et oma organismile suuremat füüsilist koormust anda. Kui tegeled kogu aeg vaimse tööga, siis vajab ka keha hoolt. Algul jooksen korraga 10 või 15 kilomeetrit. Järgmisel aastal läbin ehk ka mõne täispika maratoni, mida Eestis korraldatakse piisavalt palju.”
Tänavu 20. novembril sai Paul Gill vanaisaks. Aja pidevale kulgemisele mõeldes lisas ta: „Mida vanemaks saame, seda rohkem hakkame märkama detaile, mis teevad meid tänulikuks. Ma võin mõelda armsatele, kelleks on vanemad, kes tänaseni meie keskel ja palju teisi armsaid kaasteelisi.”
Reet Pappe, Mustvee Betaania Koguduse juhatuse esimees
„Tunnen Pauli umbes 26 aastat, sest ta on abielus minu noorema õega. Tihedamalt oleme suhelnud alates sellest ajast, kui ta valiti Mustvee Betaania Kogudusse pastoriks. Oleme olnud kaastöölised ehk kandnud tihti koos vastutust ja jaganud kogudusetöös ette tulevaid rõõme ning ka muresid. Paul on olnud äärmiselt soe ja siiras inimene, temaga on kerge suhelda. Ta on väga hooliv, teiste vajadusi ettepoole tõstev. Külalislahke ja rõõmsameelne. Vaimulikuna innovaatiline, sügavalt Jumala tahet otsiv ja arvestav kristlane. Tema jutlustes on alati vaimulik teravik, probleemidele ja küsimustele lahenduste otsimine ja pakkumine Jumalasõna abiga. Mustvee Kogudus on väga tänulik Gillide perekonna eest.”
Paul Gill
Sündinud 6. augustil 1971 Pärnus
abielus, kolm poega ja tütar
Haridus:
Pärnu 1. Keskkool 1990
Tartu Kõrgem Usuteaduslik Seminar (pastoraalteoloogia) 1995 – 1999
Erinevad täiendkoolitused Sõbralt Sõbrale meeskonnas
Töö:
Lihula Baptisti koguduse pastor 1993 – 2004
Lihula Gümnaasiumis õpetaja 1998 – 2004
Lihula vallavolikogu esimees 1999 – 2002
Lihula vallavanem 2002
Mustvee Gümnaasiumi õpetaja 2004 – 2013
Jõhvi Gümnaasiumi õpetaja 2011 – 2016
Mustvee Betaania Koguduse pastor aastast 2004
Viru Vangla kaplan aastast 2010
Ühiskondlik tegevus:
SA Vanglateenistujate Toetusfondi nõukogu liige 2013 – 2017
Mustvee Linnavalitsuse liige 2007 – 2013
Mustvee Gümnaasiumi hoolekogu esimees 2006 – 2012
Autasud:
Jõgevamaa Hõberist 2009
JAAN LUKAS
