Et kogu loost paremini aru saada, alustan aastast 2016. 2. veebruaril käisin silmadega kontrollis. Kästi uuesti tulla sama aasta maikuus. Eelnevalt muidugi aeg registreerida. Järjekord on kaks kuud. Helistamist alustasin märtsikuus. Silmaarsti õe telefon kutsub, kutsub ja ühendus katkeb. Nii tuli järjest helistada paar-kolmkümmend korda. Möödub päevi, kui ei saa isegi ühendust. Mõnel päeval saab küll ühenduse, kuid öeldakse, et te hilinesite, arvuti on kinni. Proovige homme uuesti. Järgmisel korral, kui ühenduse sain ja palusin maikuuks arsti juurde aega, et arst käskis tulla, ei võetud mind jutule, vaid nähvati, et jälle teie! Te alles veebruaris käisite. Lubage ka teistel inimestel arsti juures käia. Aega mulle ei antud, ei maiks, juuniks, augustiks. Lõpuks võeti oktoobrikuus mind jutule ja sain aja 23. detsembriks…
Arst mainis, et pidite tulema maikuus. Ütlesin, et õde ei andnud mulle varem aega. Arst vabandas õe käitumist nii, et tal on oma meetod ja käskis uuesti kontrolli tulla 2017. aasta maikuus.
Aasta oli möödas ja mina ikka teadmatuses, miks mu silmanägemine halveneb. 2017. aasta märtsikuu esimestest päevadest peale hakkasin uuesti silmaarsti õele helistama. Muidugi telefon kutsus ja kutsus ja ühendus katkes… 7. märtsil otsustasin, et helistan 15 korda ja kui ühendust ei saa, proovin õnne Tartuga. Tuligi võtta kõne Tartusse ja mul vedas. Sain silmaarstile juba 9. märtsil.
Tartus kontrolliti mu silmi ligi neli tundi, diagnoos ei olnud meeldiv. Nägijaks ma enam ei saa ja ravi ka ei ole. On vaid võimalus leevendada haiguse edasist kulgu silmatilkade abil. Käia kaks korda aastas kontrollis. Vasak silm on sada protsenti kahjustatud, parem peagu 85 protsenti.
Mul avastati uus vähikolle järjekordsel iga aastasel kontrollil. Haigus vajab kiiret ravi. Nii käisin ma märtsis ja aprillis pidevalt uuringutel. 12. mail helistati Tartust – saate voodikoha haiglasse, kuid kõik ravimid, mida siiani kasutate, peavad kaasas olema, arvestage umbes kahe kuu pikkuse haiglaperioodiga. Ütlesin muidugi, et olen 15. mail kohal. Kõiki ravimeid oli peale silmatilkade. Lootsin, et õde Virve helistab Jõgevale ja pikendab ravimite saamist, sest 1. juunini olid mul silmatilgad olemas. Andsin õde Virvele silmaarsti õe telefoninumbri. Ma ei tea, mitmel päeval ta helistas, ühel päeval, pärast 20 helistamist, võeti lõpuks kõne vastu. Õde Virve selgitas minu olukorda, et olen Tartus haiglas ja vajan silmatilkade retsepti, sest ravimid on otsakorral. Kästi oodata. Mõne minuti pärast kostis telefonist, et ärge paanitsege, ravimid on tellitud ja kõne lõpetati.
Järgmisel päeval otsustas õde Virve tulla mind kliinikusse vaatama, võtta minu ID-kaardi ja raha ning osta mulle silmatilgad. Aga… Maarjamõisa haruapteegis selgus kurb tõsiasi, et Jõgeva ei olnud mingit retsepti jätnud… Nii et silmaarsti õde valetas, kui ütles, et ärge paanitsege, ravimid on tellitud. Proviisor helistas Jõgevale ja küsis, mis jama nende silmatilkadega on. Selgust ta ei saanud. Oli 29. mai.
Õde Virve oli väga kurb, tuli palatisse ja teatas, et retsepti ei olnud… Mida edasi teha? Paariks päevaks veel ravimeid oli. Helistada uuesti Jõgevale? Kui Jõgeva üldse vastab?
Õde Virve jättis ID-kaardi ja raha enda kätte ja lahkus. Paari tunni pärast oli ta tagasi ja tõi mulle ravimid.
Ta läks kiirabi silmaarsti ukse taha ja ootas. Muidugi kutsuti ta sisse ja küsiti, mis mure memmel on. Ta rääkis kogu loo. Arst avas minu terviseloo arvutis, uuris seda ja ütles, et oodake, teen kõik, et päästa teie vend pimedaks jäämisest. Oodake seni eesruumis.
Õde Virve ootas umbes tund aega, siis tuli arst ja ütles, et kõik on korras, minge apteeki, saate vajaliku ravimi.
Suur tänu silmaarstile, kes julges aidata ja retsepti kirjutada.
Mida Jõgeva haigla arvab sellest loost? Kas keegi ka vastutab niisuguste asjade eest? Eutanaasia on Eestis küll keelatud, aga kas tahtlik sandistamine on lubatud?
Pahane patsient ILMAR PALL
Jõgeval on silmaarsti juurde kolme kuu pikkune järjekord
Vastavalt haigekassaga sõlmitud lepingule on Jõgeva silmakabinetis patsientide plaanilise registreerimise aeg juba mitme aasta jooksul kolm kuud. Seetõttu saame me registreerida patsiente igal järgneval päeval kolme kuu võrra edasi.
Järjekorra kolmekuuline pikkus Jõgeval on tingitud suurest nõudlusest, haigekassa lepingu suurusest ja ka arstiabi osutamise võimalustest. Jõgeval on silmaarsti vastuvõtt kõigil tööpäevadel 8-15 sellest üks kord kuus on reedel vastuvõtt ka kell 8-19. Kaks korda kuus on vastuvõtt ka laupäeval.
Haigekassa arvamusel on Jõgeva maakonnas silmaarsti kättesaadavus piisav. Et patsientidel on õigus pöörduda iga silmaarsti poole üle riigi ilma saatekirjata, siis eeldatakse, et patsiendid otsivad kiirema abi saamiseks lühema järjekorraga arsti vastuvõttu.
Meie asutuse registraatorile on antud korraldus teavitada patsiente, et on võimalik saada silmaarstile ca ühe kuu pikkuse järjekorraga Põltsamaa silmakabinetis ja Raatuse tänava silmakabinetis Tartus.
Arvestades eelöeldut ongi hommikuti suure hulga helistajate tõttu telefon sageli kinni. Silmaarsti abi teeb ka mõningaid protseduure ning samaaegselt ta telefoni vastu võtta ei saa.
Järjekorra lühenemist Jõgeva silmakabinetis lähiaastatel oodata ei ole. On kahetsusväärme, kui patsiendi ja meie kabineti töötaja vahel on olnud arusaamatust teineteise mõistmisel, seetõttu palume selles osas patsiendilt vabandust.
Patsient on tellinud retsepti pikenduse 24. mail, kuid mingil põhjusel on meiepoolse vea tõttu see retsepti pikendamine tegemata jäänud. Selles osas palume veelkord vabandust. Tavaliselt on selliste eksituste lahenduseks, kui lihtsalt helistatakse kabinetti ja teatatakse retsepti pikenduse puudumisest (esineb tehnilisi viperusi igas etapis). Meil ei ole andmeid, et retsepti puudumisest oleks keegi teatanud.
Teile saadetud kiri on tulvil emotsioone ning patsient ei teadvat, mis tal viga on. Meie andmetel on patsient käinud Jõgeva silmakabinetis alates 2006st astast seitse korda mitme erineva arsti juures ning kolm korda on tehtud retsepti pikendamist. Patsiendi krooniline haigus on olnud teada kogu selle perioodi jooksul ning diagnoos ja ravi ei ole muutunud ka Tartu silmaaarsti külastamise järgselt.
MEELIS PAUKLIN, Piiri Eriarstiabi juhatuse liige
