Viimane hooaeg on Viljandis veidi meenutanud veerand sajandi tagust aega, mil eestlased voorisid Ugala teatrimaja vaatma. Nüüd käiakse üle riigi Pärimusmuusika Aidas, mis oma ehedusega väga erinevaid inimesi ligi tõmbab.
Pärimusmuusika Ait sai valmis möödunud aasta märtsis, esimene hooaeg algas septembris ja lõppes möödunud laupäeval erilise kontserdiga, üle kolme tunni kestva kulgemisega, püüeldes kunstide sünteesi suunas. Muusika ja maalikunst kohtusid tantsuga ja oluline osa oli ka publikul.
Produtsent Mari Kalkuni sõnul tegi ait hooaja lõppedes kummarduse oma publikule ja aasta jooksul esinenud muusikutele. “Muusika ime sündimisel on vaatajatel oluline osa, publik loob meeleolu ja taustsüsteemi, on kaaslooja, mitte passiivne vaatleja,” selgitas Kalkun.
Aida esimese hooaja lõpupidu kandis pealkirja “Publik – Muusik – Kunstnik” ja oli tavapärasest kontserdiformaadist palju spontaansem ettevõtmine.
“Ka mina ei teadnud ette, kuidas lõpptulemus hakkab välja nägema ja kuulduma, sest palju sõltus publikust, me ei saanud ette teada, milline on publik ja kuidas ta käitub,” rääkis produtsent.
Chveneburebi rahvaga tantsimas
Publik tundis ennast aga aias nagu ikka vabalt ja mitmed peolised jõudsid, juba mitmendat korda Viljandis esineva Gruusia ansambli Chveneburebi lauljate juurde lavalegi tantsides välja. Mägede pojad omakorda kandusid sujuvalt lavalt alla, rahva sekka, sama tegi ka ansambli Svjata Vatra solist Ruslan Trochynskyi. Nii tekkis saali keskpõrandale kokku meeletult suur ring, kus siis üheskoos tantsiti.
Erinevad bändid vaheldusid sujuvalt ja õhtu lõpuks valmis suuremat sorti seinapannoo, viiest tükist koosnev maal, otse publiku silme all. Hiljem kunstnikud vaatasid veel ja panid pildi kokku. “Kui kunstnikud peavad seda õnnestunuks, siis hakkab see töö nendega mööda näitusi rändama. Meil on plaan seda kasutada teinekond kontsertide kujunduses. Meie aidas see oli niisugune live-maalimine esimene kord,” rääkis Kalkun, et valminud maali autoriks on loominguline rühmitus DUUL koosseisus Rauno Thomas Moss, Peeter Ora ja Peeter Krosmann. Külalisena tegi kaasa Rene Liivamägi.
Õhtu lõpus oli inimestel võimalus luua ka koos muusik-kunstnik Pastacaga.
Avahooaeg oli edukas
Pärimusmuusika Aida avahooaeg on produtsent Mari Kalkuni sõnul olnud edukas. Aasta jooksul on toimunud ligi 180 kultuurisündmust – 33 pärimusmuusikakontserti, 67 muu muusika kontserti, 28 teatri- ja tantsuetendust, 13 loengut ja kontsertkohtumist, lisaks filmid, peod, kursused, avatud õpitoad jms.
“Spetsiifilisematel pärimusmuusika üritustel ja kontsertidel käib vähem inimesi, töödeldud pärimusmuusikat ja maailmamuusikat kuulavad aga kõik ja publiku huvi on aasta jooksul olnud suur. Hooaeg on olnud väga mitmekesine ja edukas, sinna mahtus nii plaanipärast kulgemist kui üllatusi kõige positiivsemas mõttes. Tuli ette uusi projekte, mida hooaja alguses ei kavandanud, uusi formaaste, nagu näiteks kontsertkohtumiste sari või ka piduõhtute sari, mille kevadel käima lükkasime, see on tantsulisem õhtupoolik aidas,” rääkis Kalkun, et ka vanuseliselt on aida publik üsna mitmekesine.
“Maailmamuusikapidude sari on ju selline juba puhtalt noortele suunatud sündmus, kuid näiteks jõululavastus, mis oli meie muusikute ja näitlejate koostööst sündinud, käisid kuulamas nii vanad kui noored. Mõned grupid olid lasteaialapsed, teised aga peaaegu ainult pensionärid. Menukamaid oli ka alternatiivmuusikal Jaan Tättest “Tulen homme”. See oli nüüdisaegse tantsu ja muusika kombinatsioon, kus ka Tätte ise osales,” loetles Kalkun.
Korraldajad on publikuga rahul, erinevad formaadid on reeglina mõeldud küll erinevatele sihtgruppidele, kuid juhtunud on see, et Pärimusmuusika Aidas tunnevad ennast hästi igas vanuses inimesed.
Kuigi on sedagi ette tulnud, et mõnele kontserdile on kõik piletid olnud välja müüdud ja aidatöötajatel on tulnud ette sedagi, et inimesi seetõttu ukselt tagasi saama, on üldiselt kõik ikka pakutavast osa saanud.
Ait on leidnud oma koha
Oluline on eesmärk: et aita tuleksid inimesed üle Eesti! “Meie peamine eesmärk on ikka eeskätt pärismusmuusika kontserte korraldada, kuid esimese hooaja puhul on ka see väga tähtis, et ait on käima saanud ja leidnud juba oma koha, mitte ainult Viljandis, vaid Eestis ja eestlaste teadvuses.
Ait lõpetas oma hooaja ja ise suvel üritusi ei korralda, sest tuleb valmistuda suviseks festivaliks. Kõik aida töötajad on festivaliga seotud ja puhkavad augustis. Kontserte toimub teiste kontserdikorraldajate poolt suvel Viljandis ikka. Juba ülehomme kõlavad aidas kriisiaja laulud. Õhtul, mis viib vaataja tagasi esimese vabariigi aegsesse majanduslangesse, kus kired käisid üle pea, häving paisus uhkeks peoks ning noortel jagus ikka rõõmu, armastust ja lootust. Kupleesid ja rahvalikke laule, mis vahelduvad põnevate nopetega toonasest ajakirjandusest, esitavad Erkki Otsman, Loone Ots ja Tiit Lauk.
iii
JAANIKA KRESSA
