|
|
<span>Maakonna parimaks kodanikeühenduseks tunnistati tänavu äsja 15. sünnipäeva tähistanud Kamari Haridusselts. |
15 aasta jooksul on selts hea seisnud piirkonna arendamise ja elamisväärsema külakeskkonna loomise eest. 2005 aastal tunnustas külaliikumine Kodukant Kamari piirkonda “Aasta küla” tiitliga. Selts on aktiivselt kasutanud maaelu arengukava 2007-2014 toetuste taotlemise võimalusi, arendanud välja külakeskuse ehk Kamari seltsimaja, mille baasil osutatakse piirkonna elanikele erinevaid teenuseid.
Seltsil valmis äriplaan
Tänavu valmis seltsil ka äriplaan, mille alusel plaanitakse teenuste osutamist laiendada. Valmis sai kolmas piirkonna arengukava. Jõgevamaa Kodukandi uuringus “Kogukonnateenused Jõgevamaa kogukondades” tuli Kamari Haridusseltsi tegevus selles valdkonnas selgelt esile.
2011. aastast on selts korraldanud Kamari veetralli, mille piirkonna elanikud hästi omaks võtsid, ürituse tuntus on kasvanud ka väljapoole Jõgevamaad.
Kaheteistkümnendat korda korraldati Kamari lastelaagrit ehk Kamari töö- ja puhkelaagrit. Tänavu olid juhendajateks esimesest laagrist osavõtjad. Laagrilised värvisid ja andsid värske ilme Põltsamaa valla puhkebaasi peahoonele Vaiblas. Algatus tuli Kamari Haridusseltsi poolt, sest hoone oli üle 20 aasta värvimata ja nägi üpris väsinud välja. Maja märkas ka Vaibla kogukond, tagasiside on olnud positiivne. Selts on olnud partneriks ka maakonna preventsioonilaagrite korraldamisel.
Seltsi eestvedamisel korraldatakse Noorkotkaste ja Kodutütarde rühmatööd, Kamari rühm on palju auhinnalisi kohti võitnud nii maakonna kui ka üleriigilistel võistlustel, võidetud karikad ei taha enam hästi seltsimaja riiulitele mahtuda. Ka rühma juhendajate seas on endisi noorkotkaid ja kodutütreid, põlvkondade järjepidevus on olemas, tugevneb ka organisatsiooni jätkusuutlikkus.
Aktiivselt löödi tänavu suvel kaasa Põltsamaa kohvikute päeval, avati kohvik “Kamari Kodukotkas”, kus ettekandjateks olid kodutütred ja noorkotkad. Kamari Haridusselts lööb aktiivselt kaasa maakondlikes ettevõtmistes. Seltsi eestvedamisel on talvel rajatud suusarada Kamarist Kuningamäele, mida kasutavad aktiivselt ka Põltsamaa linna suusatajad. Juba aastaid on 24. veebruaril korraldatud piirkondlikku suusapäeva. Selts korraldab ka ainulaadset laskejooksuvõistlust.
Hobist tekkis eramuuseum
Atraktiivseim kodanikuühenduste tegu on tänavu Jõgewa muuseum. MTÜ Pommiauk ja Sergei Jerjomin on võtnud südameasjaks Jõgeva linna ajaloo ning sõjaajaloo tutvustamise. Jerjomin on kogunud esemeid muuseumisse, ta on tutvustanud muuseumi messidel ja muudel üritustel. Mees alustas Jõgeva ümbrusest leitud teise maailmasõjaaegsete esemete näitusega. Koos sõpruskonnaga on ta detektoristide klubi liige. Alguses tegi Jerjomin näituse oma autoteeninduse ruumides. Siis lisandusid igasugused vanad esemed Jõgeva linnast ja lähiümbrusest, tekkis muuseum.
Ametlikult on tegemist eramuuseumiga, mis kajastab lisaks kohalikule sõjaajaloole ka Jõgeva linna ja lähiümbruse ajalugu. Jerjomini eramuuseum on ainus koht, kus saab tutvuda osaga Jõgeva linna ajaloost, täpsemalt leitud või annetatud ajalooliste esemetega.
Aasta kodanik kaasab vabatahtlikke
Aasta kodanik on tänavu Valdi Reinas. Ta on olnud viie Jõgevamaa mittetulundusühenduse rahvusvahelise projekti juhiks ja elluviijaks. On olnud Teeme Ära! koordineerija Palamuse vallas, lisaks osalenud eestvedajana muinsustalgutel, on kaasanud vabatahtlikke ja olnud vabatahtlikuna maakondlikel suursündmustel. Mitmeid aastaid on Valdi Palamuse piirkonna noorte ideede elluviimiseks kirjutanud projekte erinevatesse programmidesse ja viinud rahastatud projektid koostöös noortega ellu. Valdi Reinas on teinud koostööd MTÜga Sokuturi, Sadala Hoolekandeühinguga, Näduvere Külaseltsiga, Jõgevamaa Kodukandi Ühendusega ning Sadala Külade Seltsiga. Grundtvig rahastas kõiki nende seltside projekte. Valdi juhendas Sadala Külade Seltsi näiteringi, on olnud eestvedaja Sadala külateatrite päevade korraldamisel. Tänavu on ta lavastanud 11 etendust.
Külateed, koduõued korda
Parimaks kodanikuühiskonna toetajaks tunnistati osaühing Moreen. Ettevõte on mitme aasta jooksul pidevalt toetanud külaliikumist, aidates korras hoida külateid ja pannud õla alla ka heategevusprojektidele. Sellelgi aastal aitas Moreen korda teha Juula külaseltsi hallatavaid teelõike. Ettevõte aitab külaseltse ka Põltsamaa kandis ja kaugemal. Inimlik suhtumine ja vastutulelikkus on märksõnad, mis Moreeni iseloomustavad. Nad ei karda kaasa lüüa küla bussipeatuse rajamisel ning raskustes paljulapselise pere sissesõidutee kordategemisel.
Moreen on olnud nominendina välja toodud ka eelmisel aastal, tunnustuse saab esimest korda
Kodukandi Jõgevamaa Ühendus tunnustas sädeinimesena Jüri Siirmäed. Mees on alates 2000.aastast Pajusi Küla Seltsi juhatuse liige ja 12 aastat ka juhatuse esimees. Samuti valiti teda küla koosolekul 2003.aastal külavanemaks, seda ametit peab ta tänaseni. Kui 1999.aasta novembris tuli kaheksa külainimest kokku ja nad otsustasid seltsi moodustada, siis Jüri oli üks nendest. Esmatähtis oli tema jaoks kogu mõisakomplekti taaselustamine, mõisapargi korrastamine.
Jüri eestvedamisel on Pajusi selle aja jooksul väga palju muutunud. Välja on ehitatud ujumiskoht, tähistatud külaseltsi logoga küla piirid, ostetud pargi korrastamiseks vahendeid, pargis on koht ürituste korraldamiseks, peetakse küla kroonikat, valmis külamaja. Ta on aidanud igati kaasa külaelu positiivsele arengule. Inimesed on väga tänulikud talle kõige eest, Jüri on tõepoolest küla hing.
Juula saab kõigega hakkama
Aasta küla Juula arenguks on loodud MTÜ Juula Küla Heaks eesmärgiga elavdada küla seltsi- ja kultuurielu, parandada külaelu mainet ja küla üldilmet, taotleda külateede paremat hooldamist ja korrashoidu, kvaliteetset elektrivoolu küla majapidamistele, muuta infotehnoloogia kättesaadavamaks ning vähendada töötust. MTÜsse kuuluvad 48 täiskasvanut ning kõik Juula küla lapsed ja noored. Juula küla elanikest on ühingu tegevusse kaasatud juba 80 protsenti ning viimastel aastatel on ühing laienenud eeskätt väikeste naaberkülade elanike arvel.
MTÜ on rajanud külaplatsi ja külakoja, kus korraldatakse kontserte, õpitubasid, teabepäevi ja muid ühisüritusi ning tegeldakse kunsti ja käsitööga.
Juula küla traditsioonilisteks ettevõtmisteks on kujunenud uue aasta tuleku ja külaseltsi aastapäeva tähistamine jaanuari esimestel päevadel, külavanema pidulik vastuvõtt koos kätlemistseremooniaga vabariigi aastapäeval, vastlad, talgud teeäärte koristuse, külaplatsilt lehtede riisumise, külamaja akende pesemise ning lõikustänupüha pidamine ja laste jõulusõit. Meeles peetakse ka juubilare ning teisi nende suuremate tähtpäevade puhul.
2014. aastal on tehtud veebipõhine külapood, kus saab kuulutada, kes ja mida müügiks pakub. Ellu on kutsutud ka kodanikukino.
Jõgevamaa 2014. aasta paremad kodanikuühendused ja toetajad
*Parim kodanikuühendus Kamari Haridusselts
*Atraktiivseim kodanikuühenduste tegu Jõgewa muuseum
*Aasta kodanik Valdi Reinas
*Parim kodanikuühiskonna toetaja osaühing Moreen
Kodukandi Jõgevamaa Ühendus tunnustas:
*Sädeinimene Jüri Siirmäe
*Aasta küla Juula
Allikas: maakonna komisjon
i
HELVE LAASIK
